Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Otsid töötajat? Võta silmaklapid eest
Oskustööjõu nappuse üle on aastaid kurtnud paljude sektorite esindajad. Tänases kaaneloos räägivad sama idufirmade juhid-osanikud. Üheks lahenduseks peetakse välismaalt inimeste Eestisse meelitamist.
Tegelikult pakub raamidest väljas mõtlemine tööjõuprobleemile leevendust ka ilma mujalt rahvast siia toomata. Näiteks võib uusi kolleege palgates hea efekti anda tavalisest erineva sihtgrupi valik, kelle seast töötajaid leida.Kui mingi töö või tegevus on liiga keeruline, võrreldakse seda aeg-ajalt raketiteadusega. Programmeerimine ei tundu omakorda viimasest just kaugel asuvat. Ometi võib ettevõte edukalt omale ise programmeerijaid leida, kui suudab raamidest väljas mõelda ning uusi töötajaid näiteks tänavalt otsida.
Eilses Äripäevas kirjeldas idufirmana alustanud tarkvaraettevõte Codeborne, kuidas nad värbasid uusi programmeerijad inimeste seast, kes varem polnud selle tööga kokku puutunudki. Nad lihtsalt koolitati paari kuuga välja, piisas IT-huvist ja inseneritaibust. Kuigi idee saadi Ühendriikidest, osutus see Eestiski toimivaks meetodiks.
Koolita ise aktiivselt. Ja kui juba programmeerijaid saab värvata eelneva töökogemusega inimeste seast, võib samasugust lähenemist kasutada küllap paljudes ärivaldkondades, kus erialale vastav kõrgharidus pole ametikoha vältimatu eeldus. Peab lihtsalt avaramalt mõtlema, et äkki suudame ise vajaliku kaadri välja õpetada, ja mida meil selleks teha tuleb. Ja sellist väljaõpet ette valmistades käiakse ilmselt ka ettevõtte tööprotsess läbi ning sel viisil võib leida mõtlematut ressursikasutust ja muid muutmist vajavaid tegevusi. Kasud juba sees!Üks lahendus ongi olla töötajate koolitamisel ise aktiivne. Uurida teiste ettevõtjate paremaid praktikaid, kuulata konkurente-kolleege nii Eestis kui mujal, rääkida äripartneritega, viies niimoodi kogunenud ideid oma ettevõttes ellu.
Uusi lahendusi sajab rohkest just idufirmadest. Valimit kitsamaks ajades on just idufirmad tihtipeale need kohad, kus asju lahendatakse teistmoodi. Iduettevõtlus on oma olemuselt katsetamiste äri, kus idee või selle teostus võib töö käigus kümme korda muutuda. Samamoodi proovitakse, milline turundus ja müük kõige efektiivsemalt töötab. Nagu näha, võib siia ritta asetada ka uute töötajate värbamise.
Selge tegevusmudeli ja rahavooga ettevõtegi võib mõnda uut projekti või ärisuunda alustades läheneda sellele kui idufirmale, ühendades toimiva ettevõtte iduäridele omase kultuuriga. Lisaks annab see iduprojekti kaasatud töötajaile suurema vabaduse ja vastutuse ning kasvatab neis ettevõtlikkust.
On veel üks tihtipeale kasutamata võimalus uute töötajate leidmiseks. Põltsamaa ametikooli direktor Andrus Kompus kirjutas sel kolmapäeval Äripäevas, et ettevõtjad võiksid ise märksa rohkem osaleda ametikoolide õppeprotsessis ja panustada noorte töötajate väljaõppesse. Siin ei saa tulemust küll täna-ja-kohe või ka kolme kuu perspektiivis, aga vähegi pikemalt ettevõtte arengu peale ette mõeldes tasub sedagi võimalust uute inimeste leidmiseks kaaluda.
Autor: 1185-aripaev
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.