Õiged küsimused tõhustavad töövestlust

Ühel minu viimastest töövestlustest esitati sisuliselt viis küsimust: millised olid minu eelmised ametikohad; milliseid tööülesandeid ma täitsin; millised olid lahkumise põhjused; kas talun pingelisi olukordi ning millal saan tööle asuda. Sellega kohtumine piirdus.

Vestlusele kulus pea tund ning tööandja jaoks oli see tegelikult mahavisatud aeg, sest pärast töövestlust polnud tal piisavalt infot, et otsustada, kas võtta kandidaat tööle, ja kui võtta, siis mille alusel. Vestluse käigus ei selgunud, mida kandidaat on elus saavutanud, milliste tulemusteni eelmistel töökohtadel jõudnud ja milline on tema motivatsioon, sest keskenduti ametikohtadele ja töökohustustele.

Kandidaat, kes on eelnevalt midagi saavutanud, on võimeline seda ka tulevikus tegema. Produktiivsed ja tulemustele suunatud inimesed räägivad oma saavutustest vabalt ning oskavad neid ka numbritega illustreerida. On olemas aga ka teist tüüpi töötajaid - nn reisijaid, kes olid eelnevatel töökohtadel vaid kohatäiteks ega hakka ka uuel kohal tööle. Neil on raske oma „tulemusi“ välja mõelda, sest neid lihtsalt ei ole.

Seetõttu on oluline alati vaadata minevikku, et osata ennustada tulevikku. Esitades kandidaadile õigeid küsimusi, saab muuta töövestluse palju lühemaks ja efektiivsemaks. Tööandja aeg on liiga kallis, et kulutada seda kandidaatidele, keda ei ole plaanis tööle võtta.