• OMX Baltic0,23%300,7
  • OMX Riga0,09%893,76
  • OMX Tallinn0,13%2 071,3
  • OMX Vilnius0,28%1 205,89
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 100−0,23%8 803,2
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,77
  • OMX Baltic0,23%300,7
  • OMX Riga0,09%893,76
  • OMX Tallinn0,13%2 071,3
  • OMX Vilnius0,28%1 205,89
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 100−0,23%8 803,2
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,77
  • 31.12.15, 11:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

5 nafta hinnalanguse ohvrit

Naftat tootvate riikide jaoks on tooraine hinnalangus tekitanud palju probleeme, kirjutab CNN Money.
Venezuela bolivar.
  • Venezuela bolivar.
  • Foto: epa
Suured eelarveülejäägid muutuvad puudujääkideks ja helded sotsiaalprogrammid asendatakse kasinusmeetmete ja kulude kärpimisega.
Nii Brenti kui ka WTI toornafta hinnad on langenud alla 37 dollari barrelist. Veel 2014. aasta keskel oli barreli hind üle 100 dollari. Hiina nõudluse kasvu aeglustumine, ülepakkumine ja OPECi tegevus on surunud nafta hinnad rekordmadalale.
Allpool on välja toodud viis riiki, mis on nafta hinnalanguse tõttu enim kannatanud.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Venetsueela
Venetsueelal on maailma suurimad naftareservid. Riigi valitsus on kasutanud naftast saadavat tulu juba aastaid pensionite ja toetuste maksmiseks ning tervishoiu süsteemi ülalpidamiseks. Naftarahaga on subsideeritud isegi eluasemesektorit ja toidukaupluste kette.
Nüüd on riigi majandus aga kokkukukkumise äärel. Inflatsioon on 2015. aastal olnud 150 protsenti ja oodatakse, et järgmisel aastal küündib inflatsioon juba 200 protsendini. Valitsus ei suuda oma kohustusi tasuda ning inimestel napib toidu- ja tarbekaupu.
Majanduse kehv olukord on muutnud Venetsueela ka poliitiliselt ebastabiilseks. Detsembri alguses võitis valimistel enamuse opositsioon, mida pole juhtunud viimase 17 aasta jooksul.
Saudi Araabia
Saudi Araabia saab 75 protsenti oma tuludest just naftasektorist. Riigi rahandus on seega tugevalt kannatada saanud. 2015. aastal oli valitsuse eelarvepuudujääk 100 miljardit dollarit. Järgmisel aastal plaanib Saudi Araabia oma kulusid järsult vähendada.
„See on meeldetuletus, et isegi riik, mille nafta tootmiskulud on maailma väikseimad, sõltub kõrgematest hindadest. Praegused hinnad pole sugugi piisavad riigieelarve tätimiseks,“ ütles Societe Generale strateeg Kit Juckes.
Nigeeria

Artikkel jätkub pärast reklaami

Aafrika suurim naftatootja on hädas. Ka Nigeeria riigieelarve tuludest moodustavad 75 protsenti naftarahad. Ekspordist moodustab nafta lausa 90 protsenti.
Nafta hinnalanguse tõttu ei saa valitsus oma arveid tasuda. Kohaliku meedia teatel pole riigiametnikud mitmetes piirkondades palka saanud juba mitu kuud. Riiki on tabanud ka elektrikatkestused ja kütusepuudus.
Venemaa
Ligi pool Venemaa riigieelarve tuludest tuleb nafta- ja gaasiekspordist. Nafta hinnad hakkasid langema ajal, mil Venemaale olid juba kehtestatud lääne sanktsioonid.
Venemaa eelarve on tehtud nõnda, et riik suudaks üle elada 50 dollarise nafta hinna. Barreli hind on praegu aga 37 dollari juures. Rahvusvaheline Valuutafond ennustab, et Venemaa majandus kahaneb sellel aastal 3,8 protsenti ja järgmisel aastal 0,6 protsenti.
Iraak
Nafta hinnalangus on tekitanud probleeme ka Iraagile, mis vajab hädasti naftast saadavat tulu Islamiriigiga võitlemiseks.
Iraak on pumbanud sellel aastal maa seest välja rekordkogustes naftat. Tootmise tõstmine pole hinnalangust suutnud aga kompenseerida. Riigil on suured naftareservid, aga vaja on suuremaid investeeringuid infrastruktuuri, et neid kätte saada.
 

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 12 p 17 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele