5 nafta hinnalanguse ohvrit
Naftat tootvate riikide jaoks on tooraine hinnalangus tekitanud palju probleeme, kirjutab CNN Money.
Suured eelarveülejäägid muutuvad puudujääkideks ja helded sotsiaalprogrammid asendatakse kasinusmeetmete ja kulude kärpimisega.
Nii Brenti kui ka WTI toornafta hinnad on langenud alla 37 dollari barrelist. Veel 2014. aasta keskel oli barreli hind üle 100 dollari. Hiina nõudluse kasvu aeglustumine, ülepakkumine ja OPECi tegevus on surunud nafta hinnad rekordmadalale.
Allpool on välja toodud viis riiki, mis on nafta hinnalanguse tõttu enim kannatanud.
Venetsueela
Venetsueelal on maailma suurimad naftareservid. Riigi valitsus on kasutanud naftast saadavat tulu juba aastaid pensionite ja toetuste maksmiseks ning tervishoiu süsteemi ülalpidamiseks. Naftarahaga on subsideeritud isegi eluasemesektorit ja toidukaupluste kette.
Nüüd on riigi majandus aga kokkukukkumise äärel. Inflatsioon on 2015. aastal olnud 150 protsenti ja oodatakse, et järgmisel aastal küündib inflatsioon juba 200 protsendini. Valitsus ei suuda oma kohustusi tasuda ning inimestel napib toidu- ja tarbekaupu.
Majanduse kehv olukord on muutnud Venetsueela ka poliitiliselt ebastabiilseks. Detsembri alguses võitis valimistel enamuse opositsioon, mida pole juhtunud viimase 17 aasta jooksul.
Saudi Araabia
Saudi Araabia saab 75 protsenti oma tuludest just naftasektorist. Riigi rahandus on seega tugevalt kannatada saanud. 2015. aastal oli valitsuse eelarvepuudujääk 100 miljardit dollarit. Järgmisel aastal plaanib Saudi Araabia oma kulusid järsult vähendada.
„See on meeldetuletus, et isegi riik, mille nafta tootmiskulud on maailma väikseimad, sõltub kõrgematest hindadest. Praegused hinnad pole sugugi piisavad riigieelarve tätimiseks,“ ütles Societe Generale strateeg Kit Juckes.
Nigeeria
Aafrika suurim naftatootja on hädas. Ka Nigeeria riigieelarve tuludest moodustavad 75 protsenti naftarahad. Ekspordist moodustab nafta lausa 90 protsenti.
Nafta hinnalanguse tõttu ei saa valitsus oma arveid tasuda. Kohaliku meedia teatel pole riigiametnikud mitmetes piirkondades palka saanud juba mitu kuud. Riiki on tabanud ka elektrikatkestused ja kütusepuudus.
Venemaa
Ligi pool Venemaa riigieelarve tuludest tuleb nafta- ja gaasiekspordist. Nafta hinnad hakkasid langema ajal, mil Venemaale olid juba kehtestatud lääne sanktsioonid.
Venemaa eelarve on tehtud nõnda, et riik suudaks üle elada 50 dollarise nafta hinna. Barreli hind on praegu aga 37 dollari juures. Rahvusvaheline Valuutafond ennustab, et Venemaa majandus kahaneb sellel aastal 3,8 protsenti ja järgmisel aastal 0,6 protsenti.
Iraak
Nafta hinnalangus on tekitanud probleeme ka Iraagile, mis vajab hädasti naftast saadavat tulu Islamiriigiga võitlemiseks.
Iraak on pumbanud sellel aastal maa seest välja rekordkogustes naftat. Tootmise tõstmine pole hinnalangust suutnud aga kompenseerida. Riigil on suured naftareservid, aga vaja on suuremaid investeeringuid infrastruktuuri, et neid kätte saada.