Tähesõjad pole enam kaugel

Vanasti oli ainus võimalus kosmosesse saada vastava valitsusasutuse, nagu näiteks USAs NASA, kaudu. Tänapäeval enam nii ei ole, sest hulk ettevõtteid ja idufirmasid saavad erafirmadega senisest odavamalt ja lihtsamini orbiidile ümber Maa ning tulevikus isegi kaugemale.

Hea näide on Elon Muski kosmosetehnoloogiafirma SpaceX. Los Angeles Timesiga vestelnud USA kosmosetehnoloogiasse investeerivate äriinglite liidu Space Angels Network juht Chad Anderson ütles, et kasv on toimunud viimased 10–12 aastat ning see kõik on rajanenud SpaceXil. 2009 tegid nad esimese õnnestunud stardi, pärast seda sai Virgin Galactic oma esimese olulise rahastuse ning sealt edasi on vaid hoog kasvanud, ütles Anderson.

“Arvan, et inimesed vaatavad SpaceXi ja nende madalamaid hindu. See on oluline osa puslest. Teiselt poolt on abiks asjaolu, et nende hinnad on avalikud. Tekkis ligipääs kosmosele, inimesed said järsku aru, et näiteks 200 000 dollari eest saab saata väikse satelliidi orbiidile ning nad nägid, et hea idee korral võib eduka äri ehitada,” selgitas Anderson, miks kosmosesektor on järsku kasvama hakanud.

Uute firmade ja nendega kaasnevate innovaatiliste ideede tulv tõi kaasa ka investorite tulva. Alates 2000. aastast on kosmose idufirmad kaasanud üle 14 miljardi dollari, millest kaks kolmandikku on tulnud viimase viie aasta jooksul. Investeeringud ei tulene ainult riskikapitalistidelt ja äriinglitelt. Panuseid on teinud ka sellised hiiglased nagu Airbus, Harris, FedEx ning Google.

“Tegu on suure, suure ja atraktiivse võimalusega,” kommenteeris ajakirjale Fortune läinud aastal Eesti juurtega USA üks tuntumaid riskiinvestoreid Steve Jürvetson, kelle riskikapitalifirma Draper Fisher Jurvetson oli üks esimesi investoreid nii SpaceXis kui ka Planet Labsis.

Jürvetson tunnistab, et kasvupotentsiaal on võrreldamatu ükskõik millise teise tööstusega. “Teiste sektoritega võrreldes ma pole kunagi näinud nii suurt arenguruumi. Tavaliselt otsivad investorid idufirmasid, mis lubavad kümnekordset kasvu. Üliharva näeme ettevõtjat, kes lubab sajakordset kasvu. Kosmosesektoris oleme me näinud tuhandekordset kasvu ning isegi kümne tuhande kordset,” selgitas Jürvetson.

See kasv on kaasa toonud ka tehnilise talendi liikumise kosmosesektorisse ja seab raskesse olukorda vanad olijad, prognoosis Jürvetson. Tema sõnul loob see olukorra, kus väledamad idufirmad on võimelised rohkem turgu enda kätte haarama.

Võimalused on kosmoses kahtlemata üüratud. Peamiselt eristatakse praegu kolme suunda kosmosetehnoloogias, mis sõltuvad sellest, kuhu lisandväärtus on suunatud. Esimene on maapealne, kus näiteks satelliidid on ehitatud maal lisandväärtuse loomiseks.

Teine on tehnoloogia, mis ongi ehitatud või kokku pandud kosmoses kosmose jaoks. Kolmas on planeetide turg, mis toodab lisandväärtust teistel taevakehadel, nagu Kuu, Marss või asteroidid.

Praegu juba räägitakse, et paari aastakümne jooksul algab n-ö kosmosekaevandamine. Näiteks kosmose idufirma Planetary Resources tahab tulevikus saada kütust ja ehitusmaterjale asteroididelt, ja see laiendaks märgatavalt kosmoses tootevalmistamise võimalusi.

Kuu võib tulevikus olla üks olulisi vahelülisid kosmoserändes. Space Angels Networki juht Anderson märkis, et Maa atmosfäärist väljasaamine on 99% probleemist, samas kui Kuult startimine ei võta Maalt startimisega võrreldes peaaegu üldse kütust või energiat.

Paistab, et kosmoseinvesteeringud saavutasid mullu oma lähiaja tipu, kui investorid pumpasid sektorisse 2,3 miljardit dollarit ja tehinguid tehti 45. Tänavu 8. septembri seisuga oli tehingute maht vaid 201 miljonit dollarit ning tehinguid vaid 20. Asjatundjate sõnul on tegu väikese hingetõmbega, mis on kooskõlas üldise investeeringute langusega idufirmadesse. Pikemas plaanis paistab tulevik ilus ning meid ootab ees huvitav aeg.