Ühisrahastuse innustavad edulood

Artikkel

- Börsiuudised
- Indrek Mäe
- 12. aprill 2017 kell 10:45
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ühisrahastuse innustavad edulood
Äripäeva korraldatud ühisrahastuse seminaril kuuldud edulugudest selgub, et nutika idee ning oskusliku kampaania korral on võimalik leida lahendusi nii seni märkamata probleemidele kui tuua kodumaale tagasi välismaal elavaid eestlasi.
1)      Kaasa kogukond – inimesed, kellele su idee meeldib, tahavad aidata. Kaasamine ei pea olema rahaline, vaid võib päädida ka ideede ja mõtete küsimisega massidelt.
2)      Sea kindel eesmärk – konkreetsus muudab projekti atraktiivseks.
3)      Pane paika tähtajad.
4)      Tee kogukond õnnelikuks – väikesed meened, lase rajatavale objektile nende nimi kirjutada või anna liikmestaatus rajatavas õlleklubis.
5)      Ole autentne – jaga isiklikku lugu ning kogemusi, inimesed hindavad seda ja tahavad aidata.
„Märkasin Soomes elades, et Turu saarestikus on hästi palju õunaaedasid ning inimestega rääkides selgus, et seda toodangut on raske realiseerida,“ rääkis Fundwise’i kaudu rahastuse leidnud, tänaseks Eestis kodumaistest õuntest naturaalseid kääritatud jooke pakkuva Siidrikoja ärijuht Sulev Nõmmann. „Kuna olime pikalt perega mõelnud Eestisse tagasi kolida ning vajasime midagi, mis meid siin ka kinni hoiaks, siis nii võtsingi kursuse, et aru saada, kuidas õuntest alkohoolseid jooke valmistada,“ kirjeldas ta Siidrikoja asutamiseni jõudmist.
Seejärel sai Nõmmann aru, et alkoholitootmine on kasumlik äri. „Eks juuakse igal ajal, eriti aga siis, kui on halvad ajad,“ märkis ta. Nii otsustas ta siidri tootmise eesmärgil istutada 2000 õunapuud, millele lisandus mõne aja möödudes veel sama palju.
„Eks algul peeti mind täiesti segaseks, kuid eelmine aasta korjasime 143 tonni õunu ning praegu on meil laos siidrivarusid 20 000 liitri jagu ja 2017. aasta saagist võib toodanguks kujuneda juba 50 000 liitrit siidrit,“ rõõmustas ta äri eduka käivitumise üle.
Rahastus ka praktilistele lahendustele
Lisaks Siidrikojale on ühisrahastuse toel tekkinud logistikaettevõte Shipitwise, mis pakub väiksematele klientidele paindlikke transporditeenuseid, mida suured logistikafirmad sageli ei paku. „Nägime, et kui oled turist ja tahad vedada suusavarustust või ostad suure kapi ja tahad selle sihtpunkti toimetada, tekib palju probleeme,“ rääkis Shipitwise’i endine turundusjuht Sander Gansen seminaril.
„Suurtel logistikaettevõtetel pole kasumlik selliseid ühekordseid kliente teenindada ning nad on nõus nende tooteid vedama vaid siis, kui nad ise kindlustavad ja pakivad ehk teevad kogu ettevalmistuse, samuti ei võta lennukid peale tihti üle nelja jalgratta ja see võib tähendada, et matkalised ei saa koos lennata,“ viitas Gansen probleemile, mida tema ettevõte lahendab. „Leidsime, et sellised logistilised probleemid tuleb lahendada.“
Nii on Shipitwise sõlminud lepingu näiteks lennufirmadega Nordica ja AirBaltic ning enamiku Baltikumi turismiagentuuridega, et turistid saaksid nende abiga oma kauba kas või uksest ukseni transportida. „Teeme logistikaettevõtete jaoks ära kõige raskema töö ning lisaks leiame kliente, kes nende juurde muidu kunagi ei tuleks,“ märkis Gansen.
Selle tulemusena saavad aga ka kõik kliendid täisteenuse. „Näiteks saame kliendi, DHL tuleb võtab kauba tema juurest peale, meie muretseme selle pakendamise ja kõigi muude murede eest ning vaatame, et see meie partnerite abiga sihtkohta jõuaks.“
Eelistasid ühisrahastust pankadele
Nii Siidrikoda kui Shipitwise rahastasid oma kasvu osaluspõhise ühisrahastuse toel. Kui esimene kasutas selleks Fundwise’i abi, siis teine leidis raha tänu Funderbeamile. „Eelistasime ühisrahastust, sest pankade huvi on vaid hoiustajate raha kaitsta ning intressi ja teenustasusid võtta,“ leidis Nõmmann. „Samuti ei ole pank orienteeritud ettevõtte kasvule ning sellest tulenevale edule, nende ainus eesmärk on oma raha tagasi saada ning kokku lepitud tulu teenida.“
Lisaks saab Ganseni sõnul ühisrahastuse kaudu saadud investoreid pidada partneriteks, kes on äri arendamisel erinevalt pangast nõu ja jõuga abiks. „Paljud rahakaasajad küll kardavad, et peavad pidevalt numbritest aru andma, kuid meie näeme seda kui võimalust – saame iga kuu oma investoritega kokku ning arutame, kuidas veel paremini teha,“ selgitas ta. Seda, et ebaedu korral investorid ajakirjandusse kurtma läheksid, mis ühisrahastuse puhul on tõenäolisem kui pangast saadud finantseeringu puhul, Gansen ei karda. „See oleks meile pikas perspektiivis pigem reklaam.“
Nõmmann tõi aga näite, et temale on investorid abiks isegi õunasaagi koristamisel. Lisaks aitab ühisrahastuse kaudu ettevõttesse panustaja selle tegevust ka turundada. „Investor muutub kaudselt meie eestkostjaks ning osutab sõpradega poes olles meie siidritele, soovitades neid osta, sest on ise omanik.“
Ka Utrechti ülikooli ühisrahastuse ekspert Ronald Kleverlaan leidis, et ühisrahastusel on pankade ees rida eeliseid. „Need, kes panustavad, ei sea eesmärgiks ainult raha, vaid tahavad olla eduloosse kaasatud ning on valmis selle nimel ka vaeva nägema,“ viitas ta ühisrahastuse eelistele.
Vali õige aeg
Siiski rõhutas Nõmmann, et iga rahakaasamise projekt ei pruugi õnnestuda ning edu tagab raha küsimine õiges faasis. „Ainult ideega ei maksa rahastust küsida, see on liiga vara,“ leidis ta. „Investorite poole tasub pöörduda siis, kui äri on omavahendite või sõprade ja tuttavate abiga käima tõmmatud ning vajad kiirendit kasvamiseks või mõne projekti juurde lisamiseks.“
Ka Ganseni sõnul pandi enne Shipitwise’i ühisrahastusse loomist sellesse kõvasti aega - eelkõige turundusse tuntuse kogumise eesmärgil. „Ma ei ole nõus, et ainult ideega ei tasu tulla, aga seda tuleb osata müüa,“ märkis ta. „Ainult sellest ei piisa, et paned midagi ühisrahastusplatvormile üles ja saad võib-olla ka mõne artikli – end tuleb pidevalt ka sotsiaalmeedias müüa, kasutada meililiste ning teha kõik endast olenev.“
Kleverlaan tõi aga oma ettekandes välja, et tähtis on massidesse viia idee olulisus. „Brändi või oma ettevõtte reklaamimine on seejuures teisejärguline, tähtis on, et sinu mõte massidele meeldiks,“ rääkis ta. „Tegemist ei ole niivõrd rahastus- kui turunduskampaaniaga," lõpetas ta.
Takistused riigilt
Rahastuse taotlemiseks äriplaani koostades tuleb Nõmmanni hinnangul arvestada aga ka regulatiivsete riskidega. Üheks suuremaks ebastabiilsuse tekitajaks peab ta maksukeskkonna pidevat muutumist. „Näiteks ei osanud meist keegi ette näha, et Eesti hakkab nii kiiresti alkoholiaktsiisi tõstma ning murrab varem väljakäidud lubadusi,“ sõnas ta. „See tähendab, et meie peame üle vaatama kõik oma müügihinnakirjad ning muutma oma varasemaid plaane.“
Samuti on riik suutnud tema hinnangul oluliselt suurendada ka ettevõtte transpordikulusid. „Riik seab pidevalt takistusi ning nii ei saagi suureks kasvada, sellega tuleb plaanide tegemisel arvestada,“ märkis Nõmmann. „Riigi eesmärk oleks justkui see, et ettevõtted taandareneks tagasi märkamatuteks ja väikesteks ning praegu soovitakse igalt poolt ettevõtjat koorida,“ lõpetas ta.
Äripäeva korraldatud „Ühisrahastuse seminar: Kuidas leida rahastust?“ toimus 11. aprillil.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum