Dow Jonesi 120aastane ajalugu ühel graafikul

Dow Jonesi tööstuskeskmine on üks maailma tuntumaid aktsiaindekseid. See kajastab maailma suurima aktsiaturu käekäiku ning sellest on saanud aastate jooksul globaalse kindlustunde tähtis baromeeter.

Investeerimisfirma Moka Investorsi tegevdirektor Chris Kacher avaldas hiljuti graafiku, kus on näha Dow Jonesi ajalugu alates 1896. aastast. See näitab, kuidas indeksi tipud ja põhjad peegeldavad USA majanduse triumfe ja kannatusi. Asi ei piirdu ainult USAga – graafikul on ka näha, kuidas investorid globaalsetele sündmustele on reageerinud.

 

Vaata graafiku suuremat versiooni siit.

Graafik tõestab järjekordselt, et pikaajalises perspektiivis jätkavad aktsiaturud kasvu, sest „intelligentsus, loovus ja innovatsioon“ ületavad alati hirmu, ütleb Kacher.

Samal ajal on aga tähtis meeles pidada, et investorid peavad tootluse parandamiseks olema rasketel aegadel taibukad. Investorid peavad olema valmis muutustele reageerima ning aktsiatega pole mõtet „abielu sõlmida,“ lisas Kacher.

„Rikkaks saamise skeemi ei ole olemas. Ei ole olemas musta kasti, kus sa vajutad nuppu ning see töötab igavesti. Investeerimine on keerulisem kui ajuoperatsioon,“ väidab Kacher.

Dow indeks, kus oli esialgu 12 ettevõtet, on oma eluaja jooksul kallinenud 50 000 protsenti. Sama aja jooksul on USA sisemajanduse koguprodukt kasvanud 118 583 protsenti, selgub Measuring Worthi andmetest.

Dow teekond ei ole aga alati sujuv olnud. Kiiretele tõusudele on järgnenud ka pikad langusperioodid või stagnatsioon, kus investorid ei teeninud oma raha tagasi isegi 15 aasta jooksul.

1929. aasta turukrahhist taastumiseks läks Dow indeksil aega lausa 25 aastat. Vietnami sõja, 1973. aasta naftašoki ja Richard Nixoni tagasiastumise järel toimunud langusest taastusid aktsiad aga 15 aastat.

Kacher ütleb, et praegu on jõudnud kätte aeg, kus investorid peavad kahe jalaga maa peal seisma ning emotsioonidest lähtuvat käitumist vältima.

Aktsiaturud on viimase aasta jooksul tublisti tõusnud ning Dow ületas märtsis ka 21 000 punkti taseme. Tõsi, viimase paari kuu jooksul on kiire kasv siiski peatanud, sest turud kardavad, et USA president Donald Trump ei suuda oma poliitikaid läbi suruda.

„Me oleme jõudnud olukorda, kus me ei tea, kuhu poole turg edaspidi suundub,“ ütles Kacher. Selline ebakindel seis kestab tõenäoliselt seni, kuni keskpangad jätkavad lõdva rahapoliitikaga ning maailma võlakoormus kasvab edasi.

Tõsi, Föderaalreserv on oma rahapoliitikat normaliseerimas, aga selle bilanss on kasvanud 4,5 triljoni dollarini. Pole täpselt selge, kuidas sellest lahti saadakse ning protsess võib aega võtta aastaid.

„Ei ole näha, et globaalne rahatrükk aeglustuks, sest keskpangad on ostnud ainuüksi tänavu 1,5 triljoni dollari eest varasid. See on globaalselt viinud summa juba 15,1 triljoni dollarini.

Kacheri arvates ei peaks Föderaalreserv lühiajalises perspektiivis intresside tõstmisega jätkama, sest majandusandmed on küllaltki nõrgad.

„Me elame erakordsel ajal. Taolisel tasemel globaalne võlakoormus on ajalooliselt lõppenud väga õnnetult,“ nentis ta ja lisas, et investorid peaksid olema valmis oma muutusteks.