Miks kulla hind pingetele vaatamata langeb?

Sellel nädalal kukkus kullafutuuride hind selle aasta madalaima tasemeni, vaatamata sellele, et geopoliitilised riskid on märkimisväärselt kasvanud.

Reedel kauples kulla augustikuu futuur 1271 dollaril untsist, sellel nädalal jõudis hind ka 1265 dollarini, mis on madalaim tase alates detsembrist. Aasta algusega võrreldes on kuld odavnenud 2,9 protsenti.

„Me ei saa jätkuvalt aru, miks on kuld praegusele kõrge riskiga turuolukorrale nõnda reageerinud,“ kirjutasid Commerzbanki analüütikud eesotsas Eugen Weinbergiga, kes juhib toorainetega seotud uuringuid.

Praegune hinnalangus on tekitanud olukorra, kus kulla hind on tegemas niinimetatud surmaristi (death cross). Tegemist on tehnilise mustriga, kus 50 päeva libisev keskmine hind kukub 200 päeva libisevast keskmisest madalamale. Praegu on need libisevad keskmised vastavalt 1307,8 ja 1307,6 dollari juures.

Paljud tehnilised analüütikud usuvad, et niinimetatud surmaristi tekkimisel muutub lühiajaline langustrend pikaajaliseks langustrendiks (allpool oleval graafikul on 50 päeva libisev keskmine märgitud rohelisega ning 200 päeva libisev keskmine lillaga).

Veelgi vastuolulisem on see, et kulla hinnalangus on toimunud ajal, mil aktsiaindeksitel läheb küllaltki kehvasti. Näiteks Dow Jonesi indeks oli enne reedet odavnenud lausa kaheksa päeva järjest, mis viimati juhtus 2017. aasta märtsis. Nädalaga odavnes Dow 2 protsenti ja S&P 500 kaotas 0,8 protsenti.

Turgudel on ebakindlus suur, sest USA ja Hiina kaubandussõda on eskaleerunud. USA president Donald Trump ähvardas nädala alguses, et Hiinale võidakse kehtestada veel 400 miljardi dollari ulatuses tariife. Varad, mis on riskantsed, liiguvad tavaliselt turvalisemate varadega vastassuunaliselt. Kulda peetakse turvasadamaks.

Miks on riskide kasvades kuld siis hoopis odavnema hakanud?

„Kulla osas on meeleolud negatiivsed. Globaalsest kaubandussõjast tulenevat turvasadama nõudlust lihtsalt ei ole,“ ütles investeerimisfirma Insignia Consultantsi analüütik Chintan Karnani.

BullionVaulti uuringute juht Adrian Ash ütles, et teatud faktorid mõjuvad kullale kehvasti. Näitena tõi ta välja dollari tugevnemise. ICE dollariindeks on sellel kuul tõusnud 0,8 protsenti ja hiljuti jõudis indeks ka 11 kuu kõrgeima tasemeni. Tänavu on dollar kallinenud 2,9 protsenti.

Tugevam dollar muudab toorainete hinnad teiste valuutade kasutajate jaoks kallimaks. Teisisõnu – dollari tugevus nullib ära kaubandussõjaga seotud riskide kasvu. „Tugevam dollar surub kulda allapoole,“ ütles Karnani.

„Viimasel ajal on kulla ja dollari negatiivne korrelatsioon olnud eriti tugev,“ ütles CMC Marketsi analüütik David Madden MarketWatchile antud intervjuus.

Mais jõudis negatiivne korrelatsioon 0,88ni, aga selle nädala teisipäeval oli see juba 0,08, selgub WSJ Market Data Groupi andmetest. Korrelatsiooni mõõdetakse vahemikus 0-1. Kui korrelatsioon on 1, siis liiguvad varad perfektselt samas suunas. Korrelatsioon 0 tähendab, et varade liikumine pole omavahel seotud. -1 korrelatsioon tähendab, et varad liiguvad vastassuunaliselt.

„Ma saan aru, miks inimesed on üllatunud. Nad võivad mõelda, et kui geopoliitilised pinged kasvavad, siis kuld peaks iga kord kallinema,“ rääkis Ash. „Kuld ei tööta aga nii. Kuld on investorite jaoks kindlustus.“

„Lühiajalised kauplejad vaatavadki nüüd, et kuld ei olegi enam turvasadama vara. See on vale mõtlemine,“ nentis Ash.

Ash spekuleeris, et osad investorid on otsustanud ka alternatiivide kasuks nagu bitcoin, mis on kulla ja teiste väärismetallide nõudlust vähendanud. Tõsi küll, ka bitcoin on tegelikult viimasel ajal olnud langustrendis.

Korrelatsiooni nõrgenemine võib tähendada, et mängus on ka fundamentaalnäitajad – nendeks on nõudlus ja pakkumine. Ash ütles, et suvi kipub kollase metalli jaoks olema küllaltki kehv periood, sest Aasia nõudlus kahaneb. BullionVaulti analüütik ütles, et nõudluse nõrgenemine võib samuti olla põhjus, miks hinnad langevad.

Muret põhjustab ka Hiina majanduse seis. Tööstusmetallid, mille puhul on Peking väga tähtis ostja, on viimasel ajal kiiresti odavnenud. Ka see võib olla kulda survestanud. Näiteks vase hind on tänavu langenud 8 protsenti, sellel nädalal odavnes vask üle 5 protsendi.

Oma mõju avaldab ka Föderaalreservi oodatust kiirem intressimäärade tõstmine ning Euroopa Keskpanga otsus lõpetada aasta lõpus varaostuprogramm. Tõsi küll, need faktorid on tõenäoliselt suuresti ka hindadesse juba arvestatud.