Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tulevikuautod Rootsi börsil
Võtsin täna tutvust teha ühe aktsiaga, millele viitas Äripäevas hiljuti ilmunud artikkel, mis soovitas Rootsi börsil investeerimisvõimalusi otsida.
Juhi jälgimise seadeFoto: Veoneer
See on autode turvavarustust valmistavast Autolivist lahku löödud elektroonikafirma Veoneer, mis juulis börsil noteeriti. Firma tegeleb tehnoloogia ja seadmetega ohutuks navigeerimiseks, mida on tulevikus vaja ka isesõitvates autodes. Börsidebüüdist alates on aktsia tõusnud 25-30%. Valdkonna vastu on suur huvi nii tootjatel kui ka investoritel. Samas on alal väga tihe konkurents ja liidrid pole veel „lukus“.
Minu tähelepanu tõmbasid aktsiale läinud nädalal Rootsi majanduslehes Dagens Industri ilmunud artiklid, millest üks kajastas SEB panga analüütikute väga optimistlikku nägemust Veoneeri kohta. Teisest sain teada, et firma suurinvestor on Rootsi „Gordon Gekko“ ehk tuntud aktivist-investori Christer Gardelli fond Cevian. Veoneeri aktsia kohe rallis selle peale, nagu Rootsis tavaks saanud, kui Ceviani osalus kuskil teatavaks saab või seda meelde tuletatakse. Sarnane lugu oli mullu Ericssoni aktsiaga, kui aktivist-investori osalus kinnitust leidis.
Gardelli arvates pole investorid Veoneeri täit potentsiaali ära tabanud. Minu jaoks oli huvitav arvutuskäik selle väite taga. Gardell möönis, et Cevian vaatas Veoneeri analüüsimisel teisi hiljutisi ülevõtutehinguid tarkvarafirmadega nagu Mobileye, GM Cruise ja nuTonomy. Metoodikat ta ei avaldanud, kuid lehe analüütikud kasutasid viisi, mida kasutatakse, kui firma põhiväärtuseks pole veel majandustulemused, vaid seal töötavad inimesed. Lähtuti sellest, kui suureks kujunes neid tehingutes ostusumma töötaja/tarkvarainseneri kohta.
Veoneer ei ole oma tegevuselt üksüheselt nende firmadega võrreldav, küll aga on võrreldav isesõitvatele autodele tarkvara tegev Zenuity, kus Veoneeril on 50%ne osalus. Teine osanik on Volvo Cars. Teed sillutada ja tuntust koguda on aidanud head sidemed Hiina Geelyga. Juba üksi see osalus on lehe arvutuste järgi väärt kaks kolmandikku Veoneeri börsiväärtusest. Aga lisaks on Veoneeri oma töötajad ja tooted. Nii jõudis ka Dagens Industri kordades suurema börsiväärtuseni kui praegu. Selle kohta teeb iga investor omad järeldused, aga tööriistana panen sellise meetodi omale kõrva taha.
Avariide vältimise süsteemide (ADAS) turg oli mullu ligi 6 miljardit dollarit. Leht väidab, et Ceviani hinnangul on turg aastaks 2025 kasvanud 32 miljardile dollarile, et siis 6-7 aasta perspektiivis 100 miljardini jõuda. SEB on veel optimistlikum, oodates turu kasvu juba 2025. aastaks 50 miljardile dollarile. Hinnates Zenuity ja kogu Veoneeri väljavaateid, möönavad siiski ka SEB analüütikud, et firmadel tuleb ennast alles tõestada. Konkurents on armutu. Tuleb palju investeerida ja võita uusi kliente. Viimased kvartalitulemused jäid ootustele alla.
Veoneeri juhtkond on augustis-septembris aktsiaid juurde ostnud. Analüütikute soovitused on pigem hoia kui osta.