Mait Kraun • 28 oktoober 2018
Börsiuudised
Ainult tellijale
Jack Bogle arvab, et indeksfondid on jätkuvalt parem viis investeerimiseks kui aktiivne aktsiate valimine.  Foto: Shutterstock

5 asja, mida Jack Bogle'ilt õppida

Juba 17. korda toimus Boglehead konverents, kuhu olid kogunenud investorid, kes on vaimustunud indeksfondidesse investeerimisest. Jack Bogle’it peetakse jätkuvalt indeksfondide isaks, vaatamata sellele, et ta pole Vanguardi tegevjuht olnud juba mitu kümnendit.

Bogle tsiteeris oma esinemise ajal Vana-Kreeka näitekirjanikku Sophoklest: „Enne seda, kui saad teada, kui hea sinu päev oli, pead ootama õhtuni.“

„Arvan, et minu jaoks on õhtu juba käes, ega mulle see eriti ei meeldi,“ ütles Bogle, kes tõi turule esimese indeksfondi juba 1976. aastal. Ta rääkis tõenditel põhinevast investeerimisest juba ka varem. Nüüd on tal hea öelda, et tal oli õigus.

Allpool on välja toodud viis asja Bogle’i kõnest, millest investorid saavad õppida:

Indeksfondide mahud kasvavad

Ta toob välja, et traditsioonilised indeksfondid ja indeksitel põhinevad börsil kaubeldavad fondid moodustavad kõigist võlakirja- ja aktsiavaradest kokku 37,8 protsenti. Veel 2000. aastal oli see näitaja 9,1 protsenti, 2010. aastal 21,2 protsenti. Kusjuures ETFid on traditsioonilistest indeksfondidest mahu poolest mööda läinud.

Bogle’ile see eriti ei meeldi. Tema hinnangul on investorid liiga altid ETFe ostma ja müüma. „Samas ma ei taha ETFe ka väga maha teha, sest neil on ka häid kasutusvõimalusi,“ lisas ta.

Fondid ei suuda indeksit ületada

Miks indeksfonde üldse osta? Jällegi pöördub Bogle numbrite poole. Kui sa vaatad USA aktsiate puhul üheksat erinevat fondide stiili (kõrge turuväärtusega kasvuaktsiad, madala turuväärtusega väärtusaktsiad, keskmise turuväärtusega segaaktsiad jne), siis ainult 7 protsenti aktiivselt juhitud fondidest on viimase 15 aasta jooksul suutnud indeksit ületada, selgub S&P Globali andmetest.

Aktiivse fondijuhtimise pooldajad ütlevad, et aktsiaid eraldi valivatel investoritel läheb paremini siis, kui turud on ebaefektiivsemad, näiteks väiksema turuväärtusega aktsiate puhul. Bogle toob aga välja, et viimase 15 aasta jooksul on suure turuväärtusega aktsiatesse investeerivad fondid võrreldavale indeksile tootluselt alla jäänud keskmiselt 1,54 protsendiga, keskmise turuväärtusega aktsiate fondid 2,01 protsendiga ja madala turuväärtusega aktsiate fondid 2,24 protsendiga. Tema sõnul on põhjuseks asjaolu, et madalama turuväärtusega aktsiaid ostvatel fondidel on kõrgemad teenustasud ja iga-aastased kulud.

Kasvuaktsiatel läheb paremini

Paljud investorid on otsustanud investeerida väärtusaktsiatesse. Bogle toob välja, et väärtusaktsiad on kasvuaktsiatest näidanud viimase 90 aasta jooksul paremat tootlust, aga viimastel kümnenditel on edumaa ära sulanud.

„Kui sa arvad, et miski saab olema parem terve igaviku, siis see on väga ebatõenäoline,“ nentis ta. Bogle tõi välja, et Vanguard tõi 1992. aastal turule nii väärtusaktsiate indeksfondi kui ka kasvuaktsiate fondi. Mõlema tootlus on olnud senimaani sisuliselt sama.

Vanguard jätkuvalt turuliider

Alates 2014. aasta lõpust on fondidesse voolanud rahast läinud 80 protsenti just Vanguardi. Nüüd juhib ettevõte ligi veerandit aktsia- ja võlakirjafondidesse pandud rahast. Teisel kohal on praegu Fidelity Investments, kelle käsutuses on poole võrra vähem varasid.

Vastuseks on Fidelity toonud turule neli indeksfondi, millel aastatasud puuduvad. „Nad tahavad tõesti indeksfondide äris suurt sõud teha,“ ütles Bogle. „Ma teeksin sama.“

Ta nentis, et Vanguardile ei ole siiski häid konkurente. Ühtede fondide teenustasusid ei tõsteta selleks, et teiste fondide kulusid katta, mida teevad teised ettevõtted.

Järgmise 10 aasta keskmine reaaltootlus vaid 2 protsenti

Järgmise 10 aasta jooksul peaks börsifirmade kasumid kasvama aastas kesmiselt 4 protsendi võrra, prognoosib Bogle. Dividenditootlus peaks jääma aga 2 protsendi juurde, mis annab kogutootluseks 6 protsenti aastas. Ta lisas, et aktsiaturud peaksid normaalväärtuse juurde jõudmiseks kukkuma praeguselt tasemelt 25 protsenti.

Bogle ütles, et aktsiate kõrge hinna ja kasumi suhte tõttu kaotavad investorid järgmise kümnendi jooksul iga aasta tootlusest 2 protsenti. Ta ootab, et suhtarv hakkab langema. Selle tõttu peaks nominaalne tootlus ulatuma 4 protsendini. Kui inflatsioon samuti sisse arvestada, langeb tootlus vaid 2 protsendini.

„Kõik, mis praegu toimub, on hea lühiajalises perspektiivis, aga halb pikaajaliselt,“ hoiatas Bogle. „Me oleme väga ohtlikus olukorras, aga aktsiaturud jätkavad muretult tõusu.“

Kuidas madalama tootlusega toime tulla? Bogle soovitab rohkem raha säästa. „Proovi ka kulutused võimalikult madalal hoida,“ soovitas ta.

Hetkel kuum