Võrreldes juuniga leiab möödunud kuu tõusvate aktsiaturgude esikümnest ka mõned arenenud riikide indeksid, kuid edetabelis esineb endiselt väga suuri kohamuutusi.
- New Yorgi börs Foto: Bloomberg
Juuli suurima tõusuga turge vaadates torkas mulle kohe silma Luksemburgi, Praha ja Budapesti börsiindeksite jõudmine kümne parema hulka, mis tõusid läinud kuul vastavalt 7,8, 7,3 ja 7 protsenti. Üllatusin seetõttu, et tavaliselt leiab nii suurimate tõusjate kui ka langejate hulgast vaid arenevad turud, kus suured kõikumised on igapäevased.
Põhjast tippu
Kõrge volatiilsuse säilimisest andis mulle möödunud kuul kõige eredamalt märku fakt, et veel juunis tabeli sügavas põhjas olnud ning ligi 8 protsenti kukkunud Egiptuse börsiindeks EGX 30 tegi juulis läbi 14,4protsendilise tõusu. Seejuures vallutas sealne turg ka maailma aktsiaturgude edetabeli tipu.
Suurt liikumist on näha ka Venezuela börsil, mis esimesel suvekuul langes 16,63 protsendi võrra, olles edetabelis sellega tootluselt eelviimasel kohal. Juulis ronis sama börsiindeks aga 3,48protsendilise tõusuga tabeli keskossa ja paikneb nüüd 42. kohal. Tagantpoolt vaadatuna moodustavad esikolmiku aga Nigeeria turg ning Istanbuli börsiindeksid BIST 100 ja BIST 30.
- Edukaimad tõusjad ja suurimad langejad. Foto: Äripäev
Lisaks sellele, et Egiptus on troonilt kolmandaks tõuganud Brasiilia Bovespa indeksi (tõus 8,94%), murdis juulis esikolmikusse ka Namiibia börs. Viimase väärtus kerkis 10,58 protsendi võrra.
Eestil suund üles
Juulis läks hästi ka 2,9 protsendi võrra kerkinud Tallinna börsil, mis tõusis aktsiaturgude edetabelis 11 koha võrra, asetudes nüüd 47. kohal. Suve esimesel kuul näitas Tallinna börs seevastu 1,11protsendilist langust, kuid sellest hoolimata on selgelt näha, et Eesti turul pole tõusude ja languste vahe niivõrd suur ning väiksema volatiilsuse tõttu suudetakse stabiilselt edetabeli keskosas püsida.
Võrreldes teiste Balti börsidega edestas OMX Tallinn küll Riiat, kuid jäi märkimisväärselt alla Vilniuse börsiindeksile, mis tõusis möödunud kuul koguni 6,23 protsenti. Eestist napilt eespool paikneb veel näiteks Helsingi ning meie sabas sörgivad nii Kopenhaageni kui ka Stockholmi börs, kasvades juulis vastavalt 2,43 ja 1,65 protsenti. Ka siinkohal panen tähele, et vahed arenenud turgude börsiindeksite vahel on oluliselt väiksemad kui volatiilsete arengumaade puhul.
Vaatan tänulikult USA ja Norra poole
Viimasel kuul tegid mulle positiivse üllatuse USAs noteeritud tehnoloogiahiiud Microsoft ja Apple, kelle aktsiad reageerisid headele majandustulemustele vastavalt 12,15- ja 10,39protsendilise tõusuga. Mõlemad kuuluvad USA börsiindeksisse S&P 500, mis tõusis viimasel kuul 3,17 protsenti.
Poolaasta lõikes valmistasid mulle suurimat rõõmu aga Norras noteeritud Statoil ning Leroy Seafood, kelle turuväärtus kasvas vastavalt 20,9 ja 25,72 protsenti. Kurta ei saa ma ka Berkshire Hathaway 12,13protsendilise ning kodubörsil noteeritud Tallinki 13,29protsendilise tõusu üle.
Brexiti tõttu on viimase poole aastaga kõige rohkem ehk 14,71 protsenti kukkunud küll Ryanair, kuid usun jätkuvalt, et minu valitud strateegia ning panustamine vähem kõikuvatele turgudele ja aktsiatesse on siiani end ära tasunud.
Seotud lood
Miks väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted peaksid panustama rohkem innovatsiooni ja kuidas pank saab siin olla neile abiks, räägitakse värskes Äripäeva raadio saates.