Artikkel
  • Kuula

    Sina ise kui kaubamärk

    Michell Obama ütleb oma raamatus: “Kui sa ei defineeri iseennast selgelt, siis teevad seda teised ja väga ebatäpselt”. See on üks kaalukamaid argumente, miks tuleks oma persoonibrändi ise kujundada, luues sinna juurde teadlikult kommunikatsiooni oma tugevustest, ekspertsusest ja kirest valdkonna vastu.

    Signe Ventsel
    Lühidalt öeldes on persoonibrändi näol tegemist isiku kuvandiga ehk sellega, mida teised inimesed sinu nime kuuldes mõtlema hakkavad. Persoonibrändi ideestiku on tabavalt kokku võtnud Amazoni asutaja ja juht Jeff Bezos, kes ütles: “Teie bränd on see, mida teised inimesed teie kohta räägivad, kui teid toas pole!”. Persoonibrändingule pani aluse Tom Peters aastal 1997 oma artikliga „Bränd nimega Sina”, kus ta rõhutab, et inimene peaks teadma, mis teeb ta eriliseks ja mida ta oskab. Peamine märksõna, mis persoonibrändi arendamisega esile tuleb, on enesekindlus.
    Miks peaks saama persoonist bränd?
    Eksikombel arvatakse, et persoonibrändi arendamisega peavad tegelema eelkõige poliitikud, lauljad, näitlejad ja kunstnikud. Mina julgen väita, et oma persoonibrändi arendamisega võiksid kõik inimesed teadlikumalt tegeleda. Soovituslikult kohustuslik on persoonibrändi arendamine keskastme juhtidel, kindlasti organisatsioonide juhtidel ja ettevõtjatel, sest tihtipeale müüvad nad eelkõige iseennast ja alles siis oma toodet-teenust. Olgem ausad, omavahel teevad äri ennekõike persoonid, mitte organisatsioonid. Mõelge korraks mõnele suurele ettevõttele. Kas teie jaoks on selle ettevõtte küljes mingi nägu? Kui mõtleme Apple, mõtleme Steve Jobs, kui mõtleme Elisa, mõtleme Sami Seppänen – igal ettevõttel peab olema nägu, sest lugusid ei jutusta kunagi ettevõte, vaid inimesed, kes seal töötavad.
    Ettevõtte juhi tugev ja oskuslikult kujundatud persoonibränd on oluline lisaväärtus nii turunduse kui ka tööandja brändingu seisukohalt. Inimesed tahavad teha tööd meeskonnas, mille juht on silmapaistev, enesekindel ja oma alal tuntud. Näen oma tuttavate seas väga palju häid oma valdkonna tegijad, eksperte ja suure kirega tegutsejaid, kuid teadlikum ja oskuslikum kommunikatsioon aitaks neil olla veelgi silmapaistvam, viies neid uute klientide või väljakutseteni. Edu ei sõltu ainult oskustest, vaid ka oskuslikust eneseturundusest. Kasuks tuleb Raja Teele mõtteviis: “Kõige pealt pakuksin ma iseennast!”
    Persoonibrändigust saab konkurentsieelis
    Olen märganud, et ettevõtted lihvivad oma tooteid ja teenuseid filigraanselt, ikka paremaks ja paremaks. Aga miks mitte töötajaid? Selle sama mõtteviisiga võiks läheneda ka oma inimestele – leida võimalusi meeskonnaliikmete arendamiseks, et tuua välja nende tegelik potentsiaal ehk jõud. Mina julgen väita, et kui tööandjad jõuaksid oma töötajate sisemise potentsiaalini, oleksid kõik eesmärgi saavutatavad. Lisaks on tugeva persoonibrändi ja kõrge ekspertsusega inimesed meeskonnas tõeline konkurentsieelis. Mitmed rahvusvahelised ettevõtted nagu Microsoft, Google ja Netflix on persoonibrändi arendamise töökeskkonnas prioriteetseks teinud. Miks? Sest iga töötaja kannab endas edasi nii tööandja kui ka tarbija brändi. Mida targem ja silmapaistvam on töötaja, seda tugevam brändisaadik on ta ettevõttele, sest just töötajad kannavad edasi ettevõtte lugu.
    Teadlikult või mitte, aga suure tõenäosusega oleme kõik ostnud mõne toote sellepärast, et meil on olnud mõne töötajaga meeldiv kontakt või kõnetab meid tootega seotud persoon.
    Teadlikult või juhuslikult?
    Sotsiaalmeedia annab kõikidele inimestele võimaluse end nähtavaks teha ja turundada. Eneseturundusest saame muidugi rääkida alles siis, kui eelnev analüüs iseenda kohta on tehtud, sihtrühm valitud ja väärtuspakkumine paigas. Mõned inimesed ütlevad, et nad eelistavad hoida madalat profiili ega ole sotsiaalmeedias aktiivsed. Suur on nende üllatus, kui nad avastavad, et sõltumata oma väikesele aktiivsusele on nad endalegi teadmata sotsiaalmeedias esindatud – keegi on nad pildile märkinud, lisanud hashtag’i või on nad seotud looga, mille keegi kolmas on avaldanud. Kui olete sotsiaalmeedias ühel või teisel moel nähtav, tekib ka mingisugune kuvand, olgu see siis teadlikult kujundatud või juhuslikult tekkinud.
    Digimaailma massilises infokülluses on kuvandi loomisel suurem rõhk kui kunagi varem, üks negatiivne lugu võib saada saatuslikuks. Sotsiaalmeediast on saanud meie elu igapäevane osa ja seda ka tööelus. Otsime sealt infot oma koostööpartnerite ja potentsiaalsete töötajate kohta. Kõik inimesed ei tunne kõiki, aga kõik teavad paljude kohta natuke midagi ja see natuke ongi nende bränd, selgitab Peter Montoya.
    Te olete kaubamärk
    Persoonibränd ei ole kindlasti teie ametinimetus, teie elu missioon või logo, kuid need on kindlasti teie persoonibrändi loomisel olulised komponendid. See on pikk protsess ning kuvand ei kujune üleöö, kuid selle kujunemist on võimalik teadlikult juhtida. Kuulake, mida inimesed teie kohta räägivad, see aitab tõsta teadlikkust enda tugevatest ja nõrkadest külgedest. Tugev persoonibränd annab hoogu juurde karjäärile ning aitab tõusta oma ametipositsioonil järgmisele tasemele ning olla oma sihtrühma seas hinnatud. Loosung – tule osta, mul on turu parim toode-teenus ja parima hinnaga, ei köida enam mitte kedagi. Äri tehakse inimeste vahel ja usaldust tekitavad need inimesed, kes oskavad end professionaalselt esitleda, on enesekindlad ja oma valdkonnas hinnatud.

    Koolitus: „Persoonibränd ja oskuslik meediasuhtlus kui konkurentsieelis“

    Koolitaja: Signe Ventsel

    Korraldaja: Äripäeva Akadeemia

    Toimub: 7. juunil

    Lisainfot saab SIIT.

  • Hetkel kuum
5% Klubi, 99% tõenäosusega
Martin Villig võitis Eduka Eesti konkursi oma ettepaneku sisu, mitte isiku tõttu. Tõsi, selle juures on üks konks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Martin Villig võitis Eduka Eesti konkursi oma ettepaneku sisu, mitte isiku tõttu. Tõsi, selle juures on üks konks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kevadine hinnasula aktsiaturul paiskas ostukohad lagedale
Kasumijahil investorid ja kauplejad otsivad turul õiget aega investeerimistehingute tegemiseks. Õnnestunud tehinguks on vaja aga õigele ajale pihta saada kaks korda – esimest korda siis, kui ost sooritatakse, ja teist korda siis, kui hoolikalt valitud positsioon maha müüakse.
Kasumijahil investorid ja kauplejad otsivad turul õiget aega investeerimistehingute tegemiseks. Õnnestunud tehinguks on vaja aga õigele ajale pihta saada kaks korda – esimest korda siis, kui ost sooritatakse, ja teist korda siis, kui hoolikalt valitud positsioon maha müüakse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Luksusturismi ettevõtjad õpetavad, kuidas meelitada rikkad metsa raha kulutama
Saates “Turismitund” võeti luubi alla, kuidas rikkad inimesed majanduslanguse ajal enda hellitamisega toime tulevad.
Saates “Turismitund” võeti luubi alla, kuidas rikkad inimesed majanduslanguse ajal enda hellitamisega toime tulevad.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Sääsepeletajate müüja: müüme toodet, millesse ise usume
Homeyard OÜ, mis on tuntud kodu- ja aiatoodete poolest, eristub läbimõeldud tooteportfelliga, keskendudes peamiselt sääsepeletajatele. Ettevõtte juht ja omanik Alari Ilves ütles saates “Kiired ja vihased”, et tema ei usu ütlusesse, et hea müügimees müüb kõik tooted maha.
Homeyard OÜ, mis on tuntud kodu- ja aiatoodete poolest, eristub läbimõeldud tooteportfelliga, keskendudes peamiselt sääsepeletajatele. Ettevõtte juht ja omanik Alari Ilves ütles saates “Kiired ja vihased”, et tema ei usu ütlusesse, et hea müügimees müüb kõik tooted maha.
Pauligi kontserni tippu jõudnud Mariell Toiger: tuleb lihtsalt pihta hakata
“Julgus peale hakata on ikkagi pool võitu ja läbi selle on võimalik jõuda ka kaugemale,” ütleb Soome Pauligi kontserni juhatusse jõudnud Mariell Toiger.
“Julgus peale hakata on ikkagi pool võitu ja läbi selle on võimalik jõuda ka kaugemale,” ütleb Soome Pauligi kontserni juhatusse jõudnud Mariell Toiger.
Äripäeva arvamusliider: kui tahame Euroopa toetust Ukrainale, peame andma midagi vastu
Kas eestlastest on saanud eurooplased? Lisaks: kui sügavaks osutub EKRE kriis ning kuidas teha päriselt rohepööret.
Kas eestlastest on saanud eurooplased? Lisaks: kui sügavaks osutub EKRE kriis ning kuidas teha päriselt rohepööret.
Asjatundja: autoturg seisab kaubandussõja lävel Tesla müük kidub, Musk hämab
Eesti autoostja on segaduses, Euroopa muretseb Hiina autode pealetungi pärast, Tesla kogeb kehva müüki, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga mootorsõidukite müügi konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Eesti autoostja on segaduses, Euroopa muretseb Hiina autode pealetungi pärast, Tesla kogeb kehva müüki, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga mootorsõidukite müügi konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Kaitsevägi värbas varasemast oluliselt rohkem tegevväelasi
2023. aastal asus tegevteenistusse läbi aegade suurim arv inimesi, teatas kaitseressursside amet.
2023. aastal asus tegevteenistusse läbi aegade suurim arv inimesi, teatas kaitseressursside amet.
Riik loob 50 miljoni euroga kaitsetööstuse fondi
Valitsus plaanib luua riikliku fondi, mis investeerib kaitsetööstusse raha otse ja erafondide kaudu. Praeguste ekspordigarantiide arvel suunatakse fondi 50 miljonit eurot.
Valitsus plaanib luua riikliku fondi, mis investeerib kaitsetööstusse raha otse ja erafondide kaudu. Praeguste ekspordigarantiide arvel suunatakse fondi 50 miljonit eurot.