Sina ise kui kaubamärk

Michell Obama ütleb oma raamatus: “Kui sa ei defineeri iseennast selgelt, siis teevad seda teised ja väga ebatäpselt”. See on üks kaalukamaid argumente, miks tuleks oma persoonibrändi ise kujundada, luues sinna juurde teadlikult kommunikatsiooni oma tugevustest, ekspertsusest ja kirest valdkonna vastu.

Signe Ventsel  

Lühidalt öeldes on persoonibrändi näol tegemist isiku kuvandiga ehk sellega, mida teised inimesed sinu nime kuuldes mõtlema hakkavad. Persoonibrändi ideestiku on tabavalt kokku võtnud Amazoni asutaja ja juht Jeff Bezos, kes ütles: “Teie bränd on see, mida teised inimesed teie kohta räägivad, kui teid toas pole!”. Persoonibrändingule pani aluse Tom Peters aastal 1997 oma artikliga „Bränd nimega Sina”, kus ta rõhutab, et inimene peaks teadma, mis teeb ta eriliseks ja mida ta oskab. Peamine märksõna, mis persoonibrändi arendamisega esile tuleb, on enesekindlus.

Miks peaks saama persoonist bränd?

Eksikombel arvatakse, et persoonibrändi arendamisega peavad tegelema eelkõige poliitikud, lauljad, näitlejad ja kunstnikud. Mina julgen väita, et oma persoonibrändi arendamisega võiksid kõik inimesed teadlikumalt tegeleda. Soovituslikult kohustuslik on persoonibrändi arendamine keskastme juhtidel, kindlasti organisatsioonide juhtidel ja ettevõtjatel, sest tihtipeale müüvad nad eelkõige iseennast ja alles siis oma toodet-teenust. Olgem ausad, omavahel teevad äri ennekõike persoonid, mitte organisatsioonid. Mõelge korraks mõnele suurele ettevõttele. Kas teie jaoks on selle ettevõtte küljes mingi nägu? Kui mõtleme Apple, mõtleme Steve Jobs, kui mõtleme Elisa, mõtleme Sami Seppänen – igal ettevõttel peab olema nägu, sest lugusid ei jutusta kunagi ettevõte, vaid inimesed, kes seal töötavad.

Ettevõtte juhi tugev ja oskuslikult kujundatud persoonibränd on oluline lisaväärtus nii turunduse kui ka tööandja brändingu seisukohalt. Inimesed tahavad teha tööd meeskonnas, mille juht on silmapaistev, enesekindel ja oma alal tuntud. Näen oma tuttavate seas väga palju häid oma valdkonna tegijad, eksperte ja suure kirega tegutsejaid, kuid teadlikum ja oskuslikum kommunikatsioon aitaks neil olla veelgi silmapaistvam, viies neid uute klientide või väljakutseteni. Edu ei sõltu ainult oskustest, vaid ka oskuslikust eneseturundusest. Kasuks tuleb Raja Teele mõtteviis: “Kõige pealt pakuksin ma iseennast!”

Persoonibrändigust saab konkurentsieelis

Olen märganud, et ettevõtted lihvivad oma tooteid ja teenuseid filigraanselt, ikka paremaks ja paremaks. Aga miks mitte töötajaid? Selle sama mõtteviisiga võiks läheneda ka oma inimestele – leida võimalusi meeskonnaliikmete arendamiseks, et tuua välja nende tegelik potentsiaal ehk jõud. Mina julgen väita, et kui tööandjad jõuaksid oma töötajate sisemise potentsiaalini, oleksid kõik eesmärgi saavutatavad. Lisaks on tugeva persoonibrändi ja kõrge ekspertsusega inimesed meeskonnas tõeline konkurentsieelis. Mitmed rahvusvahelised ettevõtted nagu Microsoft, Google ja Netflix on persoonibrändi arendamise töökeskkonnas prioriteetseks teinud. Miks? Sest iga töötaja kannab endas edasi nii tööandja kui ka tarbija brändi. Mida targem ja silmapaistvam on töötaja, seda tugevam brändisaadik on ta ettevõttele, sest just töötajad kannavad edasi ettevõtte lugu.

Teadlikult või mitte, aga suure tõenäosusega oleme kõik ostnud mõne toote sellepärast, et meil on olnud mõne töötajaga meeldiv kontakt või kõnetab meid tootega seotud persoon.

Teadlikult või juhuslikult?

Sotsiaalmeedia annab kõikidele inimestele võimaluse end nähtavaks teha ja turundada. Eneseturundusest saame muidugi rääkida alles siis, kui eelnev analüüs iseenda kohta on tehtud, sihtrühm valitud ja väärtuspakkumine paigas. Mõned inimesed ütlevad, et nad eelistavad hoida madalat profiili ega ole sotsiaalmeedias aktiivsed. Suur on nende üllatus, kui nad avastavad, et sõltumata oma väikesele aktiivsusele on nad endalegi teadmata sotsiaalmeedias esindatud – keegi on nad pildile märkinud, lisanud hashtag’i või on nad seotud looga, mille keegi kolmas on avaldanud. Kui olete sotsiaalmeedias ühel või teisel moel nähtav, tekib ka mingisugune kuvand, olgu see siis teadlikult kujundatud või juhuslikult tekkinud.

Digimaailma massilises infokülluses on kuvandi loomisel suurem rõhk kui kunagi varem, üks negatiivne lugu võib saada saatuslikuks. Sotsiaalmeediast on saanud meie elu igapäevane osa ja seda ka tööelus. Otsime sealt infot oma koostööpartnerite ja potentsiaalsete töötajate kohta. Kõik inimesed ei tunne kõiki, aga kõik teavad paljude kohta natuke midagi ja see natuke ongi nende bränd, selgitab Peter Montoya.

Te olete kaubamärk

Persoonibränd ei ole kindlasti teie ametinimetus, teie elu missioon või logo, kuid need on kindlasti teie persoonibrändi loomisel olulised komponendid. See on pikk protsess ning kuvand ei kujune üleöö, kuid selle kujunemist on võimalik teadlikult juhtida. Kuulake, mida inimesed teie kohta räägivad, see aitab tõsta teadlikkust enda tugevatest ja nõrkadest külgedest. Tugev persoonibränd annab hoogu juurde karjäärile ning aitab tõusta oma ametipositsioonil järgmisele tasemele ning olla oma sihtrühma seas hinnatud. Loosung – tule osta, mul on turu parim toode-teenus ja parima hinnaga, ei köida enam mitte kedagi. Äri tehakse inimeste vahel ja usaldust tekitavad need inimesed, kes oskavad end professionaalselt esitleda, on enesekindlad ja oma valdkonnas hinnatud.

Koolitus: „Persoonibränd ja oskuslik meediasuhtlus kui konkurentsieelis“

Koolitaja: Signe Ventsel

Korraldaja: Äripäeva Akadeemia

Toimub: 7. juunil

Lisainfot saab SIIT.

Jaga lugu:
Hetkel kuum