Äripäev • 11. oktoober 2017 • 3 min
Jaga lugu:

Kasvada saab nii heal kui ka halval ajal

Juhtkiri
Juhtkiri  

Julgust ja kasvuambitsiooni on tarvis nii rammusatel kui ka lahjadel aastatel, puhtast argusest ei tasu tärkavat võrset üles kiskuda, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Pärast teise kvartali suurepäraste numbrite avalikuks saamist tabas Eesti avalikkust optimismilaine. Ettevõtjad rõõmustasid, hea meel oli ka praegusel valitsusel, kes tõttas häbenematult kasvu iseenda tegevuse tulemusena esitlema. Kohe hakkasid aga tugevnema ka hääled, mis hoiatasid, et pill tuleb pika ilu peale. Et ligi kuueprotsendist kasvu ei tasu püsivaks pidada, et tõusule järgneb langus ja mine tea, viimati läheb õhupall üldsegi suure pauguga lõhki.

Äripäeva meelest tasub kõiki prognoose tähelepanelikult lugeda, kuid igapäevaseid otsuseid tehes lähtuda ikkagi oma ettevõtte põhieesmärgist, mis on muidugi mõista kasvamine. Kasvada saavad ettevõtted aga nii heal kui ka kehval ajal. Olukorra ratsionaalne hindamine on alati hea, ennast hirmutada lasta pole kindlasti mõtet. Kasvu kavandades tasub aga alati silmas pidada pikaajalist perspektiivi, mitte lähikuid või paari lähemat aastat. Jätkusuutlik ettevõte suudab kohaneda nii majanduse tõusu- kui ka langustsüklitega.

Teise kvartali heade tulemuste üks olulisi põhjusi oli see, et meie naabritel ja ekspordipartneritel läheb hästi. Sõltuvus väliskeskkonnast on konstant, millega Eesti ettevõtete käekäik on seotud igal ajal. Vahel kaldutakse kehvemaid tulemusi sellega õigustama, heade näitajate puhul kirjutatakse edu kergema käega iseenese targa tegutsemise arvele. Naabrite ja partnerite rolli ei maksa ei üle- aga alahinnata. See loeb palju, aga see pole kõik. Tõsi, suurte kriiside juured ei ole enamasti olnud Eesti majanduses ning kui midagi päris halba peaks juhtuma, ei ole algpõhjus ilmselt siinmail.

Üldine optimism

Eestimaised prognoosid ei arva küll, et ligi kuueprotsendine kasv püsima jääks, ent üldiselt ollakse optimistlikud. Majandusanalüütik Ruta Arumäe on lubanud lausa uue pikaajalise tõusutsükli algust. Seevastu soovitab ettevõtja Reet Roos pigem valmistuda hangumiseks ja vindumiseks, Ivar Kiigemägi on samuti soovitanud eufooriast hoiduda. Mitte et teab kui suurt eufooriat õhus oleks. Vähemasti teeb Eesti Pank omalt poolt kõik, et hoida riiki majandust üle kütmast. Ettevõtjad on viimasel ajal suuremast manitsemisest pääsenud.

Mis naabritesse puutub, siis nende lähitulevik paistab mõõdukalt roosiline. Värskeim majandusprognoos tuli eile Handels­bankenilt, mille rehkenduste kohaselt kasvab Soome majandus tänavu 3,3 protsenti, Rootsi oma 2,9 protsenti. Aastaks 2018 ennustab Handelsbanken Rootsile 2,4- ning Soomele kaheprotsendist kasvu, 2019. aasta kasvunumbrid on natukene pisemad. Ka maailmamajanduse lähiaastaid näeb suurpank heledates värvides. Samal ajal hoiatab ametist lahkuv Saksamaa majandusminister Wolfgang Schäuble uue finantskriisi eest, mille põhjuseks peab ta triljonite dollarite pumpamist turgudele keskpankade poolt. Kindlasti on tal õigus selles, et see suurendab mullide tekkimise ohtu.Küsimus ei olegi selles, kas kriis tuleb, vaid millal ta tuleb. Millal tuleb, seda ei tea keegi. Plaan B ja C peavad valmis olema, aga kuni võrsed idanevad, on tark neile ikka väetist juurde panna ja hoolega kasta, mitte asja ees, teist taga, maast üles kiskuda – et äkki läheb ilm halvaks ja saavad hukka niikuinii. Julgust ja kasvuambitsiooni on tarvis nii rammusatel kui ka lahjadel aastatel.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt