Rail Balticu koogi jagamine toob tüli majja

Rail Balticu ehitus ei ole veel alanud ning võimalikud hanketingimusedki pole veel selged, kuid võitlus suurprojektis osalemise pärast on suutnud juba tülli ajada traditsioonilised killustikutootjad ja aherainest toodetava killustikuga nende mängumaale trügiva Eesti Energia.

Äripäev on kindel, et suuremahuline ehitus põhjustab osaleda soovijate vahel vaidlusi ja pingeid edaspidigi, seetõttu on eriti oluline, et hanked oleksid läbipaistvad ja kõigile mõistetavate reeglitega.

Ei ole saladus, et Eesti on huvitatud põlevkivi aheraine ja tuha kasutamisest raudtee ja teetammide rajamisel. Ühelt poolt on see loodussäästlik, sest aheraine on juba maa seest välja võetud ning jääks muidu lihtsalt kasutult hunnikutesse vedelema. Teiselt poolt on aheraine 100protsendiliselt riigile kuuluva Eesti Energia tootmise kõrvalsaadus ning selle taaskasutamine oleks riigile topelt kasulik.

Pole siis ime, et Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liitu kogunenud suured kaevandusfirmad haistavad alatut sohimängu. Kaevandusfirmad on Rail Balticu megaprojekti ehituse ootuses asunud tegema ettevalmistusi trassi lähedusse liiva- ja killustikukarjääride rajamiseks ning musta hobusena ehitusmaterjalide turule kappav Eesti Energia ähvardab konkurentsi sekkuda ebavõrdsetel alustel. Kas aherainekillustik ikka vastab kvaliteedinõuetele? Kas sellelt on kõik vajalikud maksud makstud? Kas aherainet tarniv ja hiljuti nime vahetanud riigifirma EVR Cargo ikka kohtleb Eesti Energiat samadel alustel eraettevõtetega? Need ja mitmed teised kaevandusfirmasid vaevavad küsimused ootavad ammendavat vastust.

Vähemalt osaliselt oleks saanud neid küsimusi ennetada, kui Rail Balticu ehitusel osalemisele ja ehitusmaterjalidele esitatavad nõuded oleksid selged. Täna ei ole veel ühtki hanget välja kuulutatud ja ootus ning teadmatus muudabki osaleda soovijad närviliseks.

Rail Balticu rajamist koordineeriva RB Raili tegevdirektor Kaspars Rokens nentis hiljuti Postimehele antud intervjuus, et Euroopa hankeseaduse järgi moodustab hind üksnes 30–40 protsenti pakkumisele antud hinnangust. Taaskasutuse mõju võib seega hinna kõrval osutuda väga oluliseks näitajaks lõpliku otsuse tegemisel. „Kuid loomulikult välistame võimaluse, et üks pakkuja saab teiste ees mingisuguse eelise,“ kinnitas ta. Sellised vastused ilmselt ehituses osalemisest huvitatutele suuremat selgust ei loo.

Rokensil oli eestlastele veel üks oluline sõnum – kuna suurim hulk maailma kiirraudteedest ehitatakse praegu Hiinas, ei maksaks imestada, kui hiinlased sooviksid oma teadmisi ja kogemusi ka Rail Balticu rajamisel rakendada. See oleks aga suur väljakutse Balti riikide valitsustele, kuidas korraldada ja hallata siia koos peredega saabuvate tööliste immigratsiooniprotseduure, majutamist ja mõju ümbritsevale.

Rail Balticu ümber on vastuseta küsimusi endiselt palju ja teadmatus tekitab pingeid. Kõigi huvides on, et megaprojekti ehituse reeglid saaksid võimalikult kiiresti paika ning need oleksid läbipaistvad ja kõigile üheselt mõistetavad.