Arvamus: eurost tavainimese pilguga

Eurole üleminek toob Eesti nime taha linnukese miljonite analüütikute tabeleis ja kaotab teise linnukese valuutariski tulbas. Lappasin läbi arvamusliidrite seisukohad. Poliitikute seisukoht on, et euro vähendab tööpuudust. Põhjuseks stabiliseerumine, efektiivistumine, välisinvesteeringute kasv jne. Natuke liiga ümmargused sõnad, et neid uskuda. Pankurite seisukoht on praktilisem - kaovad konverteerimiskulud, mis moodustavad kogu riigi peale umbes paarsada miljonit aastas. Arvutan oma igapäeva ostud mõttes kokku, kui kogu ostetu peaks eurodes ostma ja kroonideks konverteerima, erilist kokkuhoidu ei saaks. Ka välismaal käimine on mugavam. Siit-sealt veel paar põhjust. Arvan, et siit tasubki otsida põhjust, miks eurot ei toetata - puudub praktiline arusaam, kas lühiajaline pingutus euro nimel on küünlaid väärt mäng.

Tegelikult on meil eurot hirmsasti vaja. Peamine põhjus on see, et ühisrahale üleminek on praktiliselt ainus suur Eesti usaldust tõstev samm, millega me lähiaastatel oleme võimelised hakkama saama. Usaldusel on väga kõrge hind. Kui Eesti majandus kasvas 10% aastas, voolas meie suunas palju raha. Jaburalt palju. Selle põhjuseks ei olnud midagi muud kui suur usaldus.

Nüüd on pendel teises ääres - meid ei usaldata. Teated 15%-lise majanduslanguse kohta on keskmisele Lääne-Euroopa investorile midagi maavärina- või sõjapiirkonda meenutavatest uudistest. Pealegi kuulume praegu väga kehvade ühisnimetajate alla - Ida-Euroopa ja Baltikum. Kuna meie turu väike atraktiivsus ei suuda murda usaldamatust, ongi õige ette võtta võimalikult tõhus ja samas ka teostatav samm.