Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Pilk riigi rahakotti

    Iga eelarve – kas pere, ettevõtte või riigi oma -  annab ülevaate sellest, kust raha tuleb ja kuhu see läheb, nii lihtne see ongi.

    Riigieelarve on meie ühine rahakott, mille abil viiakse ellu poliitikaid ehk tehakse otsuseid, mis iga kodaniku elu mõjutavad. Kuigi Jürgen Ligi peetakse riigi rahamasina võimsaks valvuriks, pole tal ainuõigust otsustada, kumb saab rohkem maksumaksja eurosid, kas õpetajad või ettevõtjad. Just selliste keeruliste valikute tegemise oleme usaldanud valitsusele ja riigikogule. Kuid tegu pole ju pimesi usaldamisega, vaid tahaks olla kindel, et otsused sünnivad põhjendatult. Seda saame hinnata ainult siis, kui teame, kuidas on lahendusteni jõutud. Nagu kooli matemaatikatunnis – õigest vastusest üksi ei piisa, vajalik on kirja panna ka arvutuskäik!
    Avalikkus saab arvutused ehk eelarve tabelid ja kulude selgitused teada siis, kui valitsus on läbirääkimised lõpetanud ning saadab kinnitatud eelnõu riigikogusse. Enne seda on eelarvelisi otsuseid sisaldavad materjalid märkega „AK“ ehk asutusesiseseks kasutuseks ja kodanikul neile ligipääsu ei ole.
    Oluliste valikute langetamine saab aga alguse palju varem. Juba kevadel, peale riigikogu valimisi, võeti kiiruga vastu nii valitsuse tegevusprogramm kui uus riigieelarve strateegia, mis hõlmab aastate 2012 kuni 2015 arendustegevusi ja nendeks plaanitud kulutusi. Mõlemad dokumendid kirjeldavad valitsusliidu eesmärke, mille saavutamiseks kasutatakse meie kõigi raha. Nende eesmärkide poole viivaid konkreetseid tegevusi ja nendega seotud kulutusi loodame 2012. aasta riigieelarves ka juba näha.
    Varasuvel koostasid ministeeriumid taotlusi järgmise aasta eelarveks. Seejuures pidi nad püsima rahandusministeeriumi poolt ette antud piirsummade raames ning lähtuma teatud tingimustest – näiteks valitsuse otsusest külmutada tegevuskulud. Augustis algasid läbirääkimised lisataotluste üle, mis piirsummasid ületavad. Need on mõeldud ühekordse iseloomuga kulude, näiteks investeeringute katteks.
    Nii on viimaste kuude aruteludes ministrid langetanud otsused mitmete kaalukate kulutuste kohta. Siia kuuluvad nii valitsuse plaanides esmatähtsad tegevused, nii püsivate kulude katmise ulatus kui ühekordsete investeeringute objektid. Seega teab iga ministeerium või selle osakond praeguseks, milliste valdkondadega tuleb tuleval aastal rohkem tööd teha, et ettenähtud eelarvet otstarbekalt kasutada. Selgunud on ka muutused võrreldes eelmise aastaga.
    Kodanikud pole aga toimunust kuigi palju infot saanud. Tahaksime aga kõigis etappides teada, milliseid valikuid valitsus arutab, mis on kavandatud muutuste põhjused ja tagajärjed. Tahame seda kuulda valitsuse pressikonverentsil ja lugeda lehest.
    Meedias on juba välja toodud miinused ja plussid, ehk milliste ministeeriumite  eelarve kosus või kahanes eelmise aastaga võrreldes. Iseenesest ei maksa ühe aasta suurema või väiksema eelarvemahu põhjal midagi põhjapanevat arvata, sest kulude, eriti investeeringute jaotus aastate vahel ei pruugi olla ühtlane.
    Näiteks eelmise aastaga võrreldes oluliselt kasvanud põlluministeeriumi eelarve põhjal ei maksa teha järeldust, et 2012. aastal on maaelu arendamisel kavas hoogtöö. Küll aga oleks hea teada, millest on kasv või kahanemine põhjustatud.  Kas EL struktuurivahendite kasutamisel on kätte jõudnud intensiivne väljamaksete aeg? Või on käivitunud mõni uus toetuse liik põllupidajatele? Või on valitsus tõepoolest võtnud maaelu prioriteediks ning on seepärast otsustanud kulutusi oluliselt suurendada?
    Samuti võib tekkida küsimus, miks on peaministri büroo ja riigikantselei kulud 2012. aastal ligemale poole võrra kahanenud? Võiks ju eeldada, et uue valitsuse tegevusprogrammi elluviimisel tuleb panustada vähemalt samavõrra kui eelmise koalitsiooni ajal.
    Eelkõige aga tahab kodanik teada, kas väiksema eelarvega suudab valitsus täita seatud eesmärgid ja valijale antud lubadused? Kui kulusid kärbitakse, kas on tegu efektiivsusega või jääb riigis midagi olulist üldse tegemata? Kas kulude kokkuhoid on ikka igas poliitikavaldkonnas õigustatud? Nendele küsimustele ministrite käest vastuste saamiseks loodab kodanik ajakirjanike peale. Valitsusel on aga võimalus ka ise olla avatum ja aktiivsem, et olulisi valikukohti ja otsuseid selgitada.Riigieelarve on üks valitsuse olulisemaid tööriistu ning see peaks olema võimalikult läbipaistev ning valijale arusaadav.
    Riigi raha planeerimine on tihedalt seotud valitsuse eesmärkidega Eesti elu arendamisel. Valitsuse prioriteetide kohta saame lugeda koalitsioonileppest ja tegevusprogrammist. Kuid kas me saame ka ise hinnata, kuidas riigieelarves plaanitud kulutused aitavad nende eesmärkide suunas liikuda? Selleks peab vaatama eelarveridade sisse ja vahele ning süvenema pikka seletuskirja, kus põhjendatakse kulude vajalikkust.
    Seni peetakse eelarve vaidlusi kabinettides ning läbirääkimiste laual olevaid valikuid avalikkuses ei arutata. Nii jäävad võimalikud lahendused ning otsuste sisuline ja poliitiline taust avamata. Riigieelarveliste valikute selgitamine ja põhjendamine aitaks kodanikel valitsuse tegevust ja selle tulemuslikkust paremini mõista ja hinnata. Samuti on valitsusel hea meel kodanike üle, kes saavad aru riigi majanduslikest võimalustest ja ka raskete valikute tegemise vajalikkusest.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ootamatult sügav majanduslangus paneb prognoose ümber tegema
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Telia tehnoloogiajuht: peame peeglisse vaatama ja soolised stereotüübid murdma
Tehnoloogiaettevõtted saavad aidata kaasa soolise ebavõrdsuse vähendamisele, soodustades naiste töötamist IT-sektoris, kirjutab Telia tehnoloogiadirektor Andre Visse.
Tehnoloogiaettevõtted saavad aidata kaasa soolise ebavõrdsuse vähendamisele, soodustades naiste töötamist IT-sektoris, kirjutab Telia tehnoloogiadirektor Andre Visse.
USA aktsiaturud sattusid hea töötururaporti peale segadusse
USA aktsiaturud sulgusid eri suundades ja andsid segaseid signaale pärast värsket töötururaportit, mille kohaselt on tööpuudus endiselt ülimadal ja uusi töötajaid palgatakse prognoositust enam.
USA aktsiaturud sulgusid eri suundades ja andsid segaseid signaale pärast värsket töötururaportit, mille kohaselt on tööpuudus endiselt ülimadal ja uusi töötajaid palgatakse prognoositust enam.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
“Lavajuttude” lemmikud räägivad oma portfellidest, rahapoliitikast ja juhtimisest
Tänavuse aasta säravamad ja kuulatumad ettekanded kõnelevad suuresti Äripäeva raadio kuulajate meelisteemast – investeerimisest. Praktikas kontrollitud põhimõtted, suurimad õppetunnid ja jätkusuutliku portfelli alustalad on märksõnad, mis iseloomustavad kuulatumaid esinemisi.
Tänavuse aasta säravamad ja kuulatumad ettekanded kõnelevad suuresti Äripäeva raadio kuulajate meelisteemast – investeerimisest. Praktikas kontrollitud põhimõtted, suurimad õppetunnid ja jätkusuutliku portfelli alustalad on märksõnad, mis iseloomustavad kuulatumaid esinemisi.
Head uudised tulevad Zaporižžjast: Vene väed taanduvad
Sõda Lõuna-Ukrainas koondub sealsetele maanteedele, Donetskis käivad tihedad lahingud Bahmuti pärast ning Zaporižžja oblastis on Vene väed sunnitud taganema.
Sõda Lõuna-Ukrainas koondub sealsetele maanteedele, Donetskis käivad tihedad lahingud Bahmuti pärast ning Zaporižžja oblastis on Vene väed sunnitud taganema.
Nädala lood: arendajad külmutavad hindu, koondamiste ja maksuvõlgade arv kasvab
Ka sellel nädalal kirjutas Äripäev selgetest märkidest, kuidas majandus langeb. Nõnda panevad arendajad projekte sahtlisse, ettevõtted võitlevad pankrotihaldurite pilgu all ellu jäämise nimel ja koondamised – nende arv kasvab.
Ka sellel nädalal kirjutas Äripäev selgetest märkidest, kuidas majandus langeb. Nõnda panevad arendajad projekte sahtlisse, ettevõtted võitlevad pankrotihaldurite pilgu all ellu jäämise nimel ja koondamised – nende arv kasvab.

Olulisemad lood

EAS suunab 15 miljonit rakendusuuringute toetuseks
EAS avab rakendusuuringute programmi (RUP) uue toetusvooru arendusprojektide elluviimiseks. Toetuse eelarve on 15 miljonit eurot.
EAS avab rakendusuuringute programmi (RUP) uue toetusvooru arendusprojektide elluviimiseks. Toetuse eelarve on 15 miljonit eurot.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.