Reieri sõnul on ettevõtted sageli küsimuse ees, miks panustada tehnoloogia arengusse, kui see on kallis ega pruugi eriti kiirelt end tasa teenida. „Meie jaoks on need investeeringud aga väga olulised, kuna ainult innovatsiooniga kaasas käies saame oma teenuseid eksportida. Need ajad on möödas, kui Eesti mujal maailmas lõi odava tööjõuga – nüüd peame arendama uue põlvkonna tehnoloogiat ja teenuseid ning kasutama ajusid.“
Töötajate väärtustamine Reaalprojektis olulisel kohal.
„Meie suurimad edasiviijad on meie töötajad, kelle panuse ja pühendumuseta praegust edu ei oleks olnud võimalik saavutada,“ ütleb Reier. „Investeeringud tehnoloogiatesse ja ajaga kaasas käimine tähendab ka töötajate pidevat koolitamist ning motiveeriva töökeskkonna loomist. Kõigil meie töötajatel on võimalik teha oma ettepanekuid ettevõtte ja oma töö paremaks muutmiseks ning kuna ametipositsioonide vahele piire ei tõmmata, on ka lihtne juhtidega kontakti saada. See on loonud ka pingevaba ja vahetuma töökeskkonna.“
Täna moodustab Reaalprojekti ekspordikäive protsentuaalselt veel suheliselt pisikese osa ettevõtte kogukäibest, kuid lähiaastatel on plaanis seda oluliselt suurendada. Ettevõttel on olemas kogemused Soomest ja Rootsist ning esmane tähelepanu ongi hetkel suunatud just Põhjamaadele.
„Eesti turg on väike ja hüplik: ühel hetkel on tööd väga palju ja teisel hetkel on turul tööd vähe ja hinnad all. Viimaste aastate kasvu juures on olnud oluline osa Rail Balticu kiirraudtee projekteerimishanke võidul. Pingutame selle nimel, et ka projekti lõppedes ettevõtte kasv jätkuks.“ selgitab Reier ja lisab, et Rail Baltic on Reaalprojekti jaoks märgilise tähendusega projekt: „Ühest küljest oleme saanud juurde palju koostööpartnereid ning tööd. Teisalt on andnud see suure tõuke meie arenguplaanidele, julgustades meid investeerima uutesse tehnoloogiatesse ja vaatama välisturgude poole.“
„Selleks, et välisturgudele minna, peab olema valmis suhtlema inimestega, kes räägivad teisiti ja teises keeles ning olema valmis tegema asju teistmoodi. See tähendab kohanemist ja suutlikkust, kuid leiame, et Põhjamaades on Reaalprojektil suurepärased võimalused, kuna seal pole piisavalt insenere ning otsitakse pidevalt inimesi, kes oleksid suutelised uusi projekte looma ja läbi viima. Samas on meie jaoks oluline, et saame oma tööd teha Eestis kohapeal,“ lisab Reier.
Täna tuleb umbes pool Reaalprojekti käibest riigihangetest ja riigiasutustele tehtavast tööst ning teise poole moodustavad erasektorile osutatavad teenused.
Reaalprojekt OÜ kontserni kuulub kaks ettevõtet Eestis ja üks Lätis, kokku ligi 150 töötajaga.

- TALLINNA SADAMA D-Terminal, fragment 3D mudelist