Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Esimesed ressursitõhususe toetuse saajad selgunud

    Foto: Udo Talur

    Ressursitõhus tootmine aitab ettevõtetel luua väiksema materjalikuluga suuremat väärtust. Selle põhimõtted annavad ettevõtjale just need vajalikud abinõud, tehnoloogiad ja lahendused, mis aitavad muuta tootmise efektiivsemaks ning hoida kokku ressursse ja kulusid. Keskkonnaministeerium rakendab aastani 2020 „Ettevõtete ressursitõhususe” meedet, millega toetatakse Eesti tööstusettevõtteid kogumahus 110 miljoni euroga.

     Võtsime sellest kinni, sest tundus, et projekt võib olla lahendus meie ammusele probleemile.

    Eesmärk Eesti ettevõtete ressursitõhususe parendamine
    Toetust taotlema oodatakse ettevõtteid, kes tegutsevad mäetööstuse, toiduainetööstuse, puidutööstuse, paberi- ja tselluloositööstuse või mineraalsete materjalide töötlemise sektoris. 2017. aastal toetati kuut ressursitõhususe projekti – eraldatud toetussumma oli kokku ligi kuus miljonit eurot. Ressursitõhususe meetme toetuste taotlemine toimub Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu ja toetusraha pärineb Euroopa Regionaalarengu Fondist. Ettevõtted, kes möödunud aastal ressursitõhususe toetust said, olid AS Tootsi Turvas, AS Palmako, AS Kiviluks, OÜ Purutuli, AS Klaasimeister ja AS Tarmeko Spoon.
    Tasuvusaeg lühem, kui algul prognoositi
    Tootsi Turvas sai ressursitõhususe toetust ressursikadude ja jäätmete vähendamiseks. Ressursitõhususe suurendamiseks kavandati projekt kogumaksumusega 406 921 eurot ning selle raames soetab Tootsi Turvas mobiilse haamerpurusti ja rajab kännuhakke ladustamisplatsi. Udo Talur, ettevõtte turbatoodete ja puidu ärivaldkonna juht, ütleb, et idee projektis kaasa lüüa tekkis meetme avaüritusel, kus seletati, kuidas ja mida teha – mis on võimalik ja mis mitte. „Võtsime sellest kinni, sest tundus, et projekt võib olla lahendus meie ammusele probleemile,” selgitab Talur ja lisab, et protsess oli iseenesest sujuv, kuid mõneti olid takistuseks nende enda vähesed teadmised sellises projektis osalemisest. Oma ettevõtte näitel toob Talur välja, et ressursi kasutamata jätmine ei ole kunagi hea ning kasutamata ressursi töösse toomine on alati kasulik – kui kännud on kvaliteetne põlevaine, siis miks mitte neid kütteks kasutada. Projekti tulemusel on võimalik seni suures osas raisku läinud kännud biokütuse valmistamiseks ära kasutada. Lisaks ressursitõhususe suurendamisele tekib sääst ka kändude transportimisele kulunud diislikütuselt.„Meie puhul oli veel nii, et rabakännud olid rabas tuleohtlikud ning nende virnad ei olnud just ilus vaatepilt,” selgitab Talur. „Arvan, et tasuvusaeg on oluliselt lühem, kui projektis oskasime näidata. Esimese aasta tulemused olid prognoositust palju paremad, seega kolme, maksimaalselt viie aastaga on tasuvus igal juhul käes,” ütleb Talur ja lisab lõpetuseks, et Tootsi Turvas on väga rahul KIKiga, sujuva koostööga ning igakülgse abi ja õpetustega.
    Tootsi Turvase projekti toetussumma on 101 730 eurot.
    Foto: Udo Talur
    Kiviluks uuendab toetusega oma mobiilset tootmisüksust
    Mäetööstusettevõte Kivilukstegeleb mineraalide ümbertöötlemise, killustiku tootmise ja karjääride haldamisega. Ressursitõhususe projekti, mille kogumaksumus on 1,38 miljonit, raames uuendatakse mobiilset tootmisüksust. Innovaatiline tootmisüksus koos pesuliiniga aitab paekivi kihtide vahel oleva savi paremini kätte saada ja sobimatu pinnase eraldada.
    Tootmisüksuse ressursikasutus väheneb kuni 38% ja tootmisprotsessi õhuheitmed kuni 52%. 15 aastaga hoitakse kokku üle miljoni liitri diislikütust. Kiviluksi juhataja Enn Kikas leiab, et meede on kindlasti kasulik – abi on alati teretulnud. „Minu teada ei ole mäetööstusele varem sellist meedet olnud ning mina sain projekti kohta infot ilmselt ajakirjandusest või internetist,” ütleb Kikas ja lisab, et taotlemine siiski lihtne ei olnud – tuleb teha firma täielik siseaudit ning loomulikult on sellised protsessid kulukad. „Kokkuvõttes leian siiski, et ettevõtmine on kogu vaeva väärt. Praegu on küll vara kommenteerida, mis saab edasi ning kuidas projekti käivitudes aruandlus tööle hakkab,” ütleb Kikas. „Tegemist on energiatõhususe projektiga, mille nimetuski tuleneb ikkagi sellest, et vanad masinad võtavad palju rohkem kütust ja nende kulud on suured. Kaasaegne tehnika on aga märkimisväärselt ökonoomsem ja tulusam. Kokku tekib päris oluline kasu – julgen arvata, et viie-kuue aastaga tasub kogu ettevõtmine end kenasti ära,” prognoosib Kikas lõpetuseks.
    Kiviluksi projekti toetussumma on 623 250 eurot.
    Ressursitõhususe toetuse taotlemine 2018. aastal
    2018. aastal jätkuvad ressursitõhususe toetusvoorud nii analüüsile/auditile kui ka investeeringutele. Ressursikasutuse analüüsi toetust saavad taotleda kõik mäe- ja töötleva tööstuse ettevõtted (EMTAK koos B ja C). Muudatuste tegemiseks saavad esimeses taotlusvoorus investeeringu toetust taotleda toiduainetööstuse, puidutööstuse, paberi- ja tselluloositööstuse, mineraalsete materjalide töötlemise ja mäetööstuse ettevõtted, esimene taotlusvoor on avatud kuni 29.03.2018. kogumahuga 35 miljonit eurot. Teine investeeringute taotlusvoor avatakse hiljemalt sügisel 2018 ning seda juba laiendatud töötleva tööstuse sektoritele. Nõuetele vastavalt tehtud ressursikasutuse analüüs on ressursitõhususe toetuse taotlemise eeldus.
    Loe lähemalt ka keskkonnaministeeriumi ressursitõhususe blogist.
    Artikli ilmumist toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus
  • Hetkel kuum
5% Klubi, 99% tõenäosusega
Martin Villig võitis Eduka Eesti konkursi oma ettepaneku sisu, mitte isiku tõttu. Tõsi, selle juures on üks konks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Martin Villig võitis Eduka Eesti konkursi oma ettepaneku sisu, mitte isiku tõttu. Tõsi, selle juures on üks konks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kevadine hinnasula aktsiaturul paiskas ostukohad lagedale
Kasumijahil investorid ja kauplejad otsivad turul õiget aega investeerimistehingute tegemiseks. Õnnestunud tehinguks on vaja aga õigele ajale pihta saada kaks korda – esimest korda siis, kui ost sooritatakse, ja teist korda siis, kui hoolikalt valitud positsioon maha müüakse.
Kasumijahil investorid ja kauplejad otsivad turul õiget aega investeerimistehingute tegemiseks. Õnnestunud tehinguks on vaja aga õigele ajale pihta saada kaks korda – esimest korda siis, kui ost sooritatakse, ja teist korda siis, kui hoolikalt valitud positsioon maha müüakse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Luksusturismi ettevõtjad õpetavad, kuidas meelitada rikkad metsa raha kulutama
Saates “Turismitund” võeti luubi alla, kuidas rikkad inimesed majanduslanguse ajal enda hellitamisega toime tulevad.
Saates “Turismitund” võeti luubi alla, kuidas rikkad inimesed majanduslanguse ajal enda hellitamisega toime tulevad.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Sääsepeletajate müüja: müüme toodet, millesse ise usume
Homeyard OÜ, mis on tuntud kodu- ja aiatoodete poolest, eristub läbimõeldud tooteportfelliga, keskendudes peamiselt sääsepeletajatele. Ettevõtte juht ja omanik Alari Ilves ütles saates “Kiired ja vihased”, et tema ei usu ütlusesse, et hea müügimees müüb kõik tooted maha.
Homeyard OÜ, mis on tuntud kodu- ja aiatoodete poolest, eristub läbimõeldud tooteportfelliga, keskendudes peamiselt sääsepeletajatele. Ettevõtte juht ja omanik Alari Ilves ütles saates “Kiired ja vihased”, et tema ei usu ütlusesse, et hea müügimees müüb kõik tooted maha.
Pauligi kontserni tippu jõudnud Mariell Toiger: tuleb lihtsalt pihta hakata
“Julgus peale hakata on ikkagi pool võitu ja läbi selle on võimalik jõuda ka kaugemale,” ütleb Soome Pauligi kontserni juhatusse jõudnud Mariell Toiger.
“Julgus peale hakata on ikkagi pool võitu ja läbi selle on võimalik jõuda ka kaugemale,” ütleb Soome Pauligi kontserni juhatusse jõudnud Mariell Toiger.
Äripäeva arvamusliider: kui tahame Euroopa toetust Ukrainale, peame andma midagi vastu
Kas eestlastest on saanud eurooplased? Lisaks: kui sügavaks osutub EKRE kriis ning kuidas teha päriselt rohepööret.
Kas eestlastest on saanud eurooplased? Lisaks: kui sügavaks osutub EKRE kriis ning kuidas teha päriselt rohepööret.
Asjatundja: autoturg seisab kaubandussõja lävel Tesla müük kidub, Musk hämab
Eesti autoostja on segaduses, Euroopa muretseb Hiina autode pealetungi pärast, Tesla kogeb kehva müüki, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga mootorsõidukite müügi konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Eesti autoostja on segaduses, Euroopa muretseb Hiina autode pealetungi pärast, Tesla kogeb kehva müüki, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga mootorsõidukite müügi konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Kaitsevägi värbas varasemast oluliselt rohkem tegevväelasi
2023. aastal asus tegevteenistusse läbi aegade suurim arv inimesi, teatas kaitseressursside amet.
2023. aastal asus tegevteenistusse läbi aegade suurim arv inimesi, teatas kaitseressursside amet.
Riik loob 50 miljoni euroga kaitsetööstuse fondi
Valitsus plaanib luua riikliku fondi, mis investeerib kaitsetööstusse raha otse ja erafondide kaudu. Praeguste ekspordigarantiide arvel suunatakse fondi 50 miljonit eurot.
Valitsus plaanib luua riikliku fondi, mis investeerib kaitsetööstusse raha otse ja erafondide kaudu. Praeguste ekspordigarantiide arvel suunatakse fondi 50 miljonit eurot.