Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Esimesed ressursitõhususe toetuse saajad selgunud

    Foto: Udo Talur

    Ressursitõhus tootmine aitab ettevõtetel luua väiksema materjalikuluga suuremat väärtust. Selle põhimõtted annavad ettevõtjale just need vajalikud abinõud, tehnoloogiad ja lahendused, mis aitavad muuta tootmise efektiivsemaks ning hoida kokku ressursse ja kulusid. Keskkonnaministeerium rakendab aastani 2020 „Ettevõtete ressursitõhususe” meedet, millega toetatakse Eesti tööstusettevõtteid kogumahus 110 miljoni euroga.

     Võtsime sellest kinni, sest tundus, et projekt võib olla lahendus meie ammusele probleemile.

    Eesmärk Eesti ettevõtete ressursitõhususe parendamine
    Toetust taotlema oodatakse ettevõtteid, kes tegutsevad mäetööstuse, toiduainetööstuse, puidutööstuse, paberi- ja tselluloositööstuse või mineraalsete materjalide töötlemise sektoris. 2017. aastal toetati kuut ressursitõhususe projekti – eraldatud toetussumma oli kokku ligi kuus miljonit eurot. Ressursitõhususe meetme toetuste taotlemine toimub Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu ja toetusraha pärineb Euroopa Regionaalarengu Fondist. Ettevõtted, kes möödunud aastal ressursitõhususe toetust said, olid AS Tootsi Turvas, AS Palmako, AS Kiviluks, OÜ Purutuli, AS Klaasimeister ja AS Tarmeko Spoon.
    Tasuvusaeg lühem, kui algul prognoositi
    Tootsi Turvas sai ressursitõhususe toetust ressursikadude ja jäätmete vähendamiseks. Ressursitõhususe suurendamiseks kavandati projekt kogumaksumusega 406 921 eurot ning selle raames soetab Tootsi Turvas mobiilse haamerpurusti ja rajab kännuhakke ladustamisplatsi. Udo Talur, ettevõtte turbatoodete ja puidu ärivaldkonna juht, ütleb, et idee projektis kaasa lüüa tekkis meetme avaüritusel, kus seletati, kuidas ja mida teha – mis on võimalik ja mis mitte. „Võtsime sellest kinni, sest tundus, et projekt võib olla lahendus meie ammusele probleemile,” selgitab Talur ja lisab, et protsess oli iseenesest sujuv, kuid mõneti olid takistuseks nende enda vähesed teadmised sellises projektis osalemisest. Oma ettevõtte näitel toob Talur välja, et ressursi kasutamata jätmine ei ole kunagi hea ning kasutamata ressursi töösse toomine on alati kasulik – kui kännud on kvaliteetne põlevaine, siis miks mitte neid kütteks kasutada. Projekti tulemusel on võimalik seni suures osas raisku läinud kännud biokütuse valmistamiseks ära kasutada. Lisaks ressursitõhususe suurendamisele tekib sääst ka kändude transportimisele kulunud diislikütuselt.„Meie puhul oli veel nii, et rabakännud olid rabas tuleohtlikud ning nende virnad ei olnud just ilus vaatepilt,” selgitab Talur. „Arvan, et tasuvusaeg on oluliselt lühem, kui projektis oskasime näidata. Esimese aasta tulemused olid prognoositust palju paremad, seega kolme, maksimaalselt viie aastaga on tasuvus igal juhul käes,” ütleb Talur ja lisab lõpetuseks, et Tootsi Turvas on väga rahul KIKiga, sujuva koostööga ning igakülgse abi ja õpetustega.
    Tootsi Turvase projekti toetussumma on 101 730 eurot.
    Foto: Udo Talur
    Kiviluks uuendab toetusega oma mobiilset tootmisüksust
    Mäetööstusettevõte Kivilukstegeleb mineraalide ümbertöötlemise, killustiku tootmise ja karjääride haldamisega. Ressursitõhususe projekti, mille kogumaksumus on 1,38 miljonit, raames uuendatakse mobiilset tootmisüksust. Innovaatiline tootmisüksus koos pesuliiniga aitab paekivi kihtide vahel oleva savi paremini kätte saada ja sobimatu pinnase eraldada.
    Tootmisüksuse ressursikasutus väheneb kuni 38% ja tootmisprotsessi õhuheitmed kuni 52%. 15 aastaga hoitakse kokku üle miljoni liitri diislikütust. Kiviluksi juhataja Enn Kikas leiab, et meede on kindlasti kasulik – abi on alati teretulnud. „Minu teada ei ole mäetööstusele varem sellist meedet olnud ning mina sain projekti kohta infot ilmselt ajakirjandusest või internetist,” ütleb Kikas ja lisab, et taotlemine siiski lihtne ei olnud – tuleb teha firma täielik siseaudit ning loomulikult on sellised protsessid kulukad. „Kokkuvõttes leian siiski, et ettevõtmine on kogu vaeva väärt. Praegu on küll vara kommenteerida, mis saab edasi ning kuidas projekti käivitudes aruandlus tööle hakkab,” ütleb Kikas. „Tegemist on energiatõhususe projektiga, mille nimetuski tuleneb ikkagi sellest, et vanad masinad võtavad palju rohkem kütust ja nende kulud on suured. Kaasaegne tehnika on aga märkimisväärselt ökonoomsem ja tulusam. Kokku tekib päris oluline kasu – julgen arvata, et viie-kuue aastaga tasub kogu ettevõtmine end kenasti ära,” prognoosib Kikas lõpetuseks.
    Kiviluksi projekti toetussumma on 623 250 eurot.
    Ressursitõhususe toetuse taotlemine 2018. aastal
    2018. aastal jätkuvad ressursitõhususe toetusvoorud nii analüüsile/auditile kui ka investeeringutele. Ressursikasutuse analüüsi toetust saavad taotleda kõik mäe- ja töötleva tööstuse ettevõtted (EMTAK koos B ja C). Muudatuste tegemiseks saavad esimeses taotlusvoorus investeeringu toetust taotleda toiduainetööstuse, puidutööstuse, paberi- ja tselluloositööstuse, mineraalsete materjalide töötlemise ja mäetööstuse ettevõtted, esimene taotlusvoor on avatud kuni 29.03.2018. kogumahuga 35 miljonit eurot. Teine investeeringute taotlusvoor avatakse hiljemalt sügisel 2018 ning seda juba laiendatud töötleva tööstuse sektoritele. Nõuetele vastavalt tehtud ressursikasutuse analüüs on ressursitõhususe toetuse taotlemise eeldus.
    Loe lähemalt ka keskkonnaministeeriumi ressursitõhususe blogist.
    Artikli ilmumist toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus
  • Hetkel kuum
Karl Märka: piirame põhiseadusega riigikapitalismi „Kuidas mitte investeerida: 1001 näidet avalikust sektorist“
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Ülevõtupakkumine pani suure tankerifirma aktsia taanduma
Ühe maailma suurima tankerifirma Euronavi aktsia kukkus Brüsseli börsil pärast suuromaniku ülevõtupakkumise lõppu 9,1%.
Ühe maailma suurima tankerifirma Euronavi aktsia kukkus Brüsseli börsil pärast suuromaniku ülevõtupakkumise lõppu 9,1%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Kogemuslugu: kui minu ettevõtte väärtused enam minuga ei ühti
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Sõudmise kaheksapaat kui meeskonnatöö musternäide
Sõudmise kaheksapaadilt on meeskonnatöö kohta nii mõndagi õppida. Kuidas spordimehe sihikindlus ettevõtlusesse edukalt üle viia?
Sõudmise kaheksapaadilt on meeskonnatöö kohta nii mõndagi õppida. Kuidas spordimehe sihikindlus ettevõtlusesse edukalt üle viia?
Uutele sõidukitele hakatakse väljastama keskkonnapasse
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Hullumeelne seiklus: autoga läbi Euroopa ja Aafrika
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Järgmine Soome ehitusfirma andis pankrotiavalduse sisse
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Margid, ümberriietumine ja must maagia: kuidas kelmid sõjaeelses Eestis rahvast tüssasid
Narva „põrandaalune filatelist“, Rakvere abieluaferist ja Mulgimaa nõia rahamaagia – Delovõje Vedomosti jutustab sõjaeelse vabariigi kuulsatest aferistidest ja kelmidest.
Narva „põrandaalune filatelist“, Rakvere abieluaferist ja Mulgimaa nõia rahamaagia – Delovõje Vedomosti jutustab sõjaeelse vabariigi kuulsatest aferistidest ja kelmidest.