• Jaga lugu:

    Sindi linna suurim tööandja Danspin Eesti: meid aitas avatus muutustele

    Väikeses Pärnumaa linnas Sindis villa ja vaibalõnga värvimisega tegelev Danspin AS tähistab tänavu juba 25. tegevusaastat. Ettevõtte juht Dennis Ulrik Kristensen tunneb head meelt, et Danspin on saanud linna suurima tööandjana olla osaline Sindi elanike elu arendamises.

    Ta nendib, et 25 aasta sisse jääb ka väga raskeid aegu. Sindi Lõngavabriku järeltulija, Soome Hämeen Lankale kuulunud Sindi Lanka teenis küll 90ndatel veidi kasumit, kuid siis sattus juhtkonna kogenematuse tõttu kahjumisse. Kui Taani firma Danspin Hämeen Lanka ära ostis ja sellega koos Sindi vabriku kaasa sai, ütlesid omanikud kohe, et midagi peab muutuma – kas panna Eesti ettevõte kinni või leida muu lahendus.
    Sindis asuva ettevõtte Danspin ASi taanlasest juht Dennis Ulrik Kristensen pööras firma kasumisse.Foto: Danspin AS
    Probleemi saadeti lahendama taanlane Kristensen, kes lõi korra majja, vahetades välja juhtkonna, korrastades sõna otseses mõttes ettevõttele kuuluvaid kinnistuid ning tegi raske otsuse likvideerida ketrusosakond, mille pärast tuli koondada hulk inimesi.

    Täna võin kinnitada, et meil on Sindis maailma suurim värvimaja, kus värvitakse vaibalõngu väga erinevate sektorite jaoks: vastavalt ettenähtud tingimustele näiteks tulekindlaid hotellidele, veekindlaid kruiisilaevadele, antistaatilisi lennukitesse, lõhnatuid ja allergiavabu lasteaedadele ning antibakteriaalseid haiglatele.

    Dennis Ulrik Kristensen
    Danspin AS tegevjuht
    "Kulud olid suuremad kui käive ja polnud midagi teha. Pidime leidma enda suuna ja hakkama kasumit teenima, sest eeldused Sindis tegutseda olid tegelikult väga head – olemas oli tootmishoone, põhitöötajatel olid oskused ja pikaajalised kogemused ning uued omanikud uskusid võimalusse äri arendada,” ütleb ta ise. Uueks põhi­tegevuseks sai villa ja lõnga värvimine.
    Pärast koondamist jäi ettevõttesse alles 2/3 töötajatest, kellest 90% on tänaseni Sindi tehases tööl. „Neil oli suur roll ettevõtte päästmisel ja taastamisel ning just nemad on need tublid, kes meie firmat edasi veavad,” kiidab Kristensen. Ta lisab, et kui inimene on energiline ja soovib õppida ning areneda, antakse Danspinis talle alati võimalus ametiredelil tõusmiseks.

    Spetsiaalne värv muudab lõnga tulekindlaks ja antistaatiliseks

    Kui algusaastatel värviti lõnga 20 000 kg kuus, siis tänaseks on samas hoones tegutsedes jõutud 300 000 kg ning plaanitakse laiendamist. „Oleme kasvanud tasapisi. Aktiivsemad on olnud viimased kolm aastat ja täna võime kinnitada, et meil on maailma suurim värvimaja, kus värvitakse vaibalõngu väga erinevate sektorite jaoks: vastavalt ettenähtud tingimustele näiteks tulekindlaid hotellidele, veekindlaid kruiisilaevadele, antistaatilisi lennukitesse, lõhnatuid ja allergiavabu lasteaedadele ning antibakteriaalseid haiglatele.”
    Lõng tuleb Danspini sõnul Eestisse põhiliselt Uus-Meremaalt, Inglismaalt, Hispaaniast, Kreekast, Türgist, Kasahstanist ja Usbekistanist. Lõng saabub vihtidena ja Danspinis see värvitakse, kuivatatakse ning viimistletakse. Muide, ühte lõnga võib olla kokku pandud 20–30 erinevat villatüüpi, et saada täpselt selline tulemus, nagu klientidele tarvis on.

    Tänavu on plaanis mastaapsemad investeeringud: osta miljoni euro väärtuses uusi masinaid, mis lihtsustaksid inimeste tööd, oleksid töökindlamad, vaiksemad ja muidugi kordades efektiivsemad.

    Dennis Ulrik Kristensen
    Danspin AS tegevjuht
    Danspini värvitud lõngast vaibad on näiteks Silja Line’i ja Tallinki laevades ja Georg Ots SPA hotellis. Lõngu eksporditakse üle maailma Ameerikasse, Hispaaniasse, Saksamaale, Taani, Soome, Norra, Hollandisse, Inglismaale jne. Värvimiseks kasutatavad värvid on vees lahustuvad, kusjuures kogu värv läheb protsessi käigus lõnga sisse, eraldamata jääkprodukte. Ettevõtte kliendid väga kvaliteedi suhtes väga nõudlikud ning üks tingimus on keskkonnasõbralikkus nii protsessis kui ka lõpptoote puhul. Näiteks kasutatakse kütmiseks ühe vähese ettevõttena Eestis puidugraanuleid, mille CO2 eraldus on loodussõbralikum kui märjal puidu­hakkel. Danspin tahab oma tegevuses järgida Eesti ja Taani parimaid seaduseid.

    Pigem orgaaniline kasv kui järsud hüpped

    Laienemise plaan on tingitud asjaolust, et ettevõte töötab juba mõnda aega piiri peal. Tööd tehakse kolmes vahetuses seitse päeva nädalas ja iga kuu on tunne, et enam rohkem tellimusi täitsa ei jõua. „Aga ikkagi suureneb maht pidevalt. Kindlasti ei plaani me suurt hüpet, vaid orgaanilist kasvamist, sest selleks, et olla unikaalne ja maailma parim, peavad meeskonnas olema õiged inimesed, kelle väljaõppega ei saa kiirustada,” nendib tegevjuht.
    2010. aastal ostis ettevõtte USAst värvitöökoja, mis andis tootlikkusele juurde viiendiku. Aasta hiljem lisandus Inglismaalt pärit lõngakuivati, mis kiirendas oluliselt lõnga kuivamise protsessi. Aastal 2013 uuendati kontorit ja tootmisruume, seejärel lisandus uus söökla ja uus katlamaja. Tänavu on plaanis mastaapsemad investeeringud: osta miljoni euro väärtuses uusi masinaid, mis lihtsustaksid inimeste tööd, oleksid töökindlamad, vaiksemad ja muidugi kordades efektiivsemad.
    Töö käib täna Danspin Eestis 6800 ruutmeetril, millele soovitakse juurde lisada umbes 2000 ruutmeetrit. „Meil ei ole väga palju ruumi laieneda, aga oleme mõelnud laoruumi kokkuhoidmise mõttes tõsta oma efektiivsust tihedama transporditeenuse kasutamisega – hakkame saatma lõngaautosid tehasest välja igapäevaselt,” kõneleb Kristensen. „Tean, et Eesti äridel on keeruline aeg, aga meie firma seda täna ei tunneta – meil on mitmeaastased lepingud ja töö hulk kasvab tasapisi kogu aeg. Samamoodi on vaikselt kasvamas meeskond, kelle professionaalsuse ja tööinnu üle oleme väga õnnelikud.”

    Danspinis on tööl 93 enda töötajat ning 26 renditöölist

    Heal meelel võetakse renditud tööjõud ka päriseks tööle, kui inimestele sobib töö kuumas tsehhis ja neil pole vastunäidustusi lõngaga töötamise vastu. Danspin ei rakenda neile ka katseaega, sest varasemalt renditööjõu lepinguga tööl olnud inimesed on end ju juba tõestanud.
    „Ootame töötajatelt suur panust ja panustame ka ise neisse palju. Raha me ei loobi, aga kui inimene teeb tööd, siis peab ta saama õigel ajal ja õiglaselt tasustatud,” ütleb Kristensen, kelle sõnul hindavad töötajad ettevõttes kindlustunnet, sertifitseeritud ja seaduse järgi toimuvat tegevust, keskkonnateadlikkust ning paindlikkust näiteks graafikute koostamisel. „Me ei taha oma töötajaid ära hellitada ja ootame neilt kokkulepete täitmist, kuid oleme alati nõus vastu tulema. Näiteks puhkus on meie majas 28 päeva, kuid nädalavahetusi sinna sisse ei loeta ehk selle võrra on puhkepäevi rohkem kui teises ettevõtetes.”
    Ta nendib, et töö Eestis on ka tema enda jaoks olnud raske, aga põnev. „Alates 2006. aastast on iga aasta läinud meil eelmisest paremini ning leian, et suur osa selles on meie avatusel muutustele. Pakume klientidele toodet, mida neil on vaja ja kui meil sellist toodet veel ei ole, jõuame üheskoos alati lahenduseni. Ja selleks, et firma saaks efektiivselt areneda, peab ettevõttes olema positiivne sisekliima, mille loob kogenud, professionaalne ning tubli meeskond. Sindis on meil kõik see olemas!”

    TASUB TEADA

    * Taani kontserni kuuluv Danspin AS teenis 2018. aastal 5,06 miljoni eurose käibe juures 0,93 miljonit eurot tegevuskasumit.

    * Danspinis on tööl 93 enda töötajat ning 26 renditöölist.

    * 2018. aastal nomineeris Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus Danspin ASi aasta välisinvestori auhinnale, sest ettevõte on paistnud silma Eestisse tehtud otseste välisinvesteeringutega ning panusega siinsesse majandusellu uute tehnoloogiate toomise ning töökohtade loomisega.

    * 2017. aastal sõlmis ettevõte nelja Taani vaiba­vabrikuga lepingu, mille alusel tuli Eesti firmal toota maailma suurimate ristluslaevade vaipade valmistamiseks üle 1000 tonni lõnga.

    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Coopi äripanganduse juht: kiire kohanemisvõime aitab Eesti ettevõtjatel “täiusliku tormi” üle elada
Tänavu esimeses kvartalis Eesti ja Euroopa majandust tabanud niinnimetatud täiuslik torm tõi kaasa korraliku ehmatuse. Samas näitavad kõik praegused märgid, et Eesti ettevõtjad on kiired kohanejad ning ka seekordse kriisi mõju jääb kardetust tagasihoidlikumaks, kirjutab Coop Panga äripanganduse juht Arko Kurtmann.
Tänavu esimeses kvartalis Eesti ja Euroopa majandust tabanud niinnimetatud täiuslik torm tõi kaasa korraliku ehmatuse. Samas näitavad kõik praegused märgid, et Eesti ettevõtjad on kiired kohanejad ning ka seekordse kriisi mõju jääb kardetust tagasihoidlikumaks, kirjutab Coop Panga äripanganduse juht Arko Kurtmann.
Twitteri aktsionäride koosolek võib lõppeda pauguga
Kolmapäevasel Twitteri aktsionäride koosolekul võib oodata "ilutulestikku" Tesla tegevjuhi Elon Muski ja Twitteri juhatuse vahel.
Kolmapäevasel Twitteri aktsionäride koosolekul võib oodata "ilutulestikku" Tesla tegevjuhi Elon Muski ja Twitteri juhatuse vahel.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Raadiohommikus: investeerimisgurud Saario ja Elder jagavad nõu
Neljapäevases hommikuprogrammis annavad investoritele nõu ja soovitusi kaks legendaarset investorit – Seppo Saario ja Alexander Elder. Kuuleme, milliseid muudatusi on nemad oma portfellis teinud ja mida prognoosivad globaalsetele turgudele aasta teiseks pooleks.
Neljapäevases hommikuprogrammis annavad investoritele nõu ja soovitusi kaks legendaarset investorit – Seppo Saario ja Alexander Elder. Kuuleme, milliseid muudatusi on nemad oma portfellis teinud ja mida prognoosivad globaalsetele turgudele aasta teiseks pooleks.
Raadiohommikus: Vene miljardäri Eesti äridest, vanametalli hinnalangusest ja Repsi kohtusaagast
Kui Ukraina sõda kergitas esimese kuu ajaga vanametalli hinna ulmerekordini, on nüüdseks hind allapoole ronimas. Mis toimub metalliturul ja kuidas see mõjutab sektori ettevõtteid, räägib Äripäeva hommikuprogrammis vanametalli ümber töödelda aitava ettevõtte Cronimet Nordic juht Eva Pedjak.
Kui Ukraina sõda kergitas esimese kuu ajaga vanametalli hinna ulmerekordini, on nüüdseks hind allapoole ronimas. Mis toimub metalliturul ja kuidas see mõjutab sektori ettevõtteid, räägib Äripäeva hommikuprogrammis vanametalli ümber töödelda aitava ettevõtte Cronimet Nordic juht Eva Pedjak.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.