Vastutustundlik investeerimine – kas järjekordne mull või on selles ka sisu?

Investeerimine vastutustundlikesse ettevõtetesse parandab nende ettevõtete edukuse eeldusi. Samal ajal avaldab see teistele ettevõtetele survet oma tegevusviise parandada. Investeerimine on loomulik viis toetada sellise maailma ülesehitamist, millesse ise usud. Seetõttu ongi üha enam investoreid huvitatud vastutustundlikust investeerimisest.

Investeerimisobjektide vastutustundlikkuse ja jätkusuutlikkuse hindamine nõuab siiski teadmisi ja teatud määral ressursse, näiteks aega. Erainvestoritele võib takistuseks saada ka ettevõtete sotsiaalse vastutuse ning säästva arengu aruannete kättesaadavus. Seetõttu pole ime, et kasvab vastutustundliku investeerimise „valmistoodete“, nagu rohefondid, populaarsus.

Vastutustundlikkus kui mõiste hõlmab paljusid vaatenurki ja see, mida peetakse vastutustundlikuks, sõltub ka kultuuriruumist. Investeerimisobjekti või vastutustundliku investeerimispartneri valimisel tuleks kõigepealt välja selgitada, mis alustel loetakse mingit investeerimisobjekti vastutustundlikuks ja kas see vastab sellele, mida investor ise mõtleb vastutustundliku investeerimise all. Näiteks võib mõni fond valida ettevõtteid üksnes nende CO2-jalajälje alusel, jättes tähelepanuta muud vastutustundliku tegevuse aspektid.

„Vastutustundlikkuse määramiseks on mitmeid mõõdikuid. Kuid kahjuks pole veel üheselt mõistetavaid ja võrreldavaid näitajaid, mille järgi investor saaks orienteeruda. Siin tuleb kasuks vaadata investeerimislahendust pakkuva ettevõtte tausta ning hinnata, kas antud ettevõte tegeleb vastutustundliku lähenemisega järjepidevalt ja läbipaistvalt,“ sõnab Mandatum Life’i suurkliendihaldur Aime Klooren.

Investeeringute vastutustundlikkuse hindamine nõuab järjepidevust ja selgeid protsesse. Need on eeldused ka selleks, et investeerimislahendusi pakkuv ettevõte suudab ajapikku välja töötada vastutustundliku investeerimise metoodikaid, kui töövahendid ja teave paranevad.

Mandatum Life on allkirjastanud ÜRO Montréali protokollile vastava kokkuleppe (Montréal Pledge), millega on võtnud endale kohustuse avalikustada igal aastal oma investeerimisportfellide süsinikujalajälg. Mandatum Life’i varahaldus on viimasel kahel aastal saavutanud ÜRO vastutustundliku investeerimise põhimõtete võrgustiku (PRI) hinnangus suurepärase A+ reitingu (kategoorias strateegia ja juhtimine). Samuti teeb ettevõte tihedat koostööd ka teiste vastutustundlikku tegevust edendavate organisatsioonidega.

Mandatum Life’il ei ole eraldi üksust vastutustundliku tegevuse hindamiseks, vaid vastutustundlikkuse analüüs on oluline osa kõigi varaklasside investeeringute hindamisest ja monitoorimisest, võttes arvesse iga investeerimisinstrumendi eripära. Eri varaklasside puhul kasutatakse vastavalt olukorrale vastutustundlikkuse hindamise erinevaid meetodeid, nagu välistamine, eelistamine või mõjutamine. Lisaks üksikutele investeerimisobjektidele on oluline hinnata vastutustundlikkust kogu investeerimisportfelli tasandil, võttes arvesse varaklasside osakaalu.

Investeerimisobjektide hindamisel välistab Mandatum Life kohe teatavad tööstusharud või tooterühmad, näiteks teatud liiki relvad, tubakas, täiskasvanute meelelahutus või kivisüsi. Investeerimisportfellidest jäetakse välja ka ettevõtted, mille peamine tuluallikas on alkoholitooted või sõjavarustus. Seejärel vaadeldakse laiemalt ettevõtete äritegevust ja tulevikuperspektiive, kasutades ettevõtete jätkusuutlikkuse erapooletule hindamisele spetsialiseerunud Sustainalyticsi reitinguid.

Selle analüüsi alusel jälgib ettevõte ÜRO ülemaailmse kokkuleppe (UN Global Compact) täitmist investeerimisportfellidesse valitud ettevõtetes. Kokkuleppe põhimõtteid järgivas ettevõttes ei saa toimuda inimõiguste rikkumist, keskkonna saastamist, tööelu reeglite eiramist ega korruptsiooni. Investeeritakse ainult ettevõtetesse, mis vastavad kehtestatud kriteeriumidele, olenemata sellest, kas tegemist on otseselt vastutustundlikule investeerimisele orienteeritud portfelliga või mitte.

„Usume, et vastutustundliku tegevuse analüüs on investeeringute kasumipotentsiaali hindamisel muutunud möödapääsmatuks. Pikas perspektiivis pelgalt finantsnäitajate põhjal otsuste tegemisel jätab investor välja ettevõtte ja selle tegevusvaldkonnaga seotud riskide hindamise. Vaadates, kuhu maailm liigub, siis vastutustundlikult tegutsevate ettevõtete kasvupotentsiaal on suurem, mis investori jaoks võib tähendada kõrgemat oodatud tootlust,“ sõnab Klooren. Investeeringute vastutustundlikkust tasub seega jälgida sõltumata sellest, kas soovite maailma parandada või mitte.

Maailm muutub ja investeerimisobjektid koos sellega. Mõni ettevõte võib oma tegevust parandada ja saada vastutustundliku investori kriteeriumidele vastavaks investeerimisobjektiks, samas võib juba portfellis olev ettevõte või valdkond muutuda jätkusuutlikkuse seisukohalt riskantsemaks. Seetõttu ei piisa investeerimisobjekti ühekordsest hindamisest, vaid jälgimine ja hindamine peab olema pidev protsess.

Kui mõne portfelli kuuluva ettevõtte tegevuses tuvastatakse puudusi või leitakse, et vastutustundliku tegevusega seotud riskid on suurenenud, võetakse kasutusele meetmed, millega püütakse mõjutada ettevõtte tegevust ja sedakaudu ka investeeringu tulusust. Investeerimisobjektiks oleva ettevõtte poole võib pöörduda otse, näiteks saata teabenõudeid tuvastatud riskide kohta või teha ettepanekuid teabevahetuse parandamiseks. Üks võimalus on mõjutada investeerimisobjekte koostöös teiste investoritega vastutustundliku ettevõtluse foorumi (ISS) kaudu. Otsedialoogi ja ühise mõjutamise eesmärk on panna ettevõtted kõrvaldama puudused omal algatusel ning saama vastutustundliku äritegevuse riske mõjutavad tegurid kontrolli alla.

Kui ettevõtte selgitusi või võetud meetmeid ei loeta piisavaks, võib ettevõtte aktsiad müüa ja jätkata koostöös teiste investoritega mõjutamisprotsessi puuduste kõrvaldamiseks. „Investoritel on võim mõjutada ettevõtete juhtimistavasid ja suhtumist vastutustundlikku äritegevusse. Kui üha enam investoreid annab selgelt märku, et teatud vastutustundliku lähenemise kriteeriumite mittetäitmisel ei valita antud ettevõtet enda investeerimisportfelli, siis see sunnib ettevõtteid tegutsema ja enda lähenemist muutma,“ rõhutab Aime Klooren. „See innustab ka teisi investoreid sama tegema.”

Üha rohkem investoreid on huvitatud vastutustundlikust investeerimisest, mis kajastub mitmesuguste vastutustundlike investeerimistoodete, näiteks rohefondide kasvavas populaarsuses. Investeerimisobjektide valimisel tuleks silmas pidada ka seda, mis alusel mingit objekti võib pidada vastutustundlikuks ja kas see vastab investori enda ettekujutusele vastutustundlikust investeerimisest.

Aga see ei tähenda järeleandmist investeeringute tasuvuses. Mitmed nn rohelise sektori teerajajad on osutunud väga konkurentsivõimeliseks. Sellest edust saavad kasu ka pikaajalised investorid. Säästva investeerimistegevuse elluviimist hõlbustab ELi uue õigusraamistiku jõustumine 2021. aastal. Uue õigusloome abil püütakse pakkuda investoritele paremaid vahendeid otsuste tegemiseks, sealhulgas määratleda ELi tasandil, millised investeeringud aitavad kaasa majanduse säästvale arengule. Ühiste standardite kehtestamine peaks hõlbustama säästva arengu lõimimist investeerimistegevusse ja parandama sektorite võrreldavust.

Kliimamuutused mõjutavad märkimisväärselt nii ühiskondlikku arengut kui ka investeerimisturge. Ühest küljest tekitavad kliimamuutused riske, mis võivad investeeringuid mõjutada. Teisest küljest avab kliimamuutustega võitlemine uusi investeerimisvõimalusi, millest tuleks kinni haarata. Investori jaoks tähendab kliimamuutuste mõjudega arvestamine mõistlikku riskijuhtimist ning parema tootluse ja riski suhte otsimist.