Hiidlased turbahunniku otsas

Suurimat aktiivsust Hiiumaa ainsa kaevandamiskõlbliku, ligi 2000 ha suuruse Pihla turbaraba kasutuselevõtuks on üles näidanud 1993 aastal loodud firma Dux & Co, kelle eesmärgiks on kohalik turvas kasvusegude ja kasvuturbana välismaale maha müüa. Dux & Co president Eero Hanikat on veendunud, et firma toodetava juurekasustimulaatori Juka baasil saaks kasutult seisvat turvast rakendada suurejoonelise projekti ette, mis tõotab ettevõtjatele kuni 50% rentaablust.

Jutu kinnituseks toob Hanikat näite oma isast, kes sedasama Jukat 1988--1993 aastal Hiiumaal tootis. «Tema firma (PÜ Trias) oli rikkamaid ettevõtteid Hiiumaal, kuid pidi lõpetama tegevuse Venemaalt kätte saamata jäänud rahast tingitud majandusraskuste tõttu,» selgitab noor mees.

Tuues portfellist välja üha uusi ja uusi pabereid, tõestab muidu vaoshoitud Hanikat hoogu sattudes oma äriplaani paikapidavust. Peamiselt talgist koosneva Juka tarbijaskonnana näeb Hanikat eelkõige väikeaiapidajaid. «Katsetused näitavad, et Juka paneb kasvama 80% detsembris istutatud roosidest, mida muidu ei õnnestu sel aastaajal istutada,» kiidab Hanikat imerohtu.

Pessimismi hiidlaste kavandatud kasvuturvaste ja -segude tootmise ja ekspordi osas väljendab ka turbaliidu juhatuse esimees Aivar Jõgiste. Toetudes omaenda kurvale kogemusele, kus turbasegude valmistamiseks ja pakkimiseks ostetud 7 miljoni kroonine tehnoloogia seniajani tarbetult seisab, manitseb Jõgiste entusiastlikke hiidlasi ettevaatlikkusele. «Kui sellistele toodetele oleks turgu, siis töötaks see projekt juba ammu,» teab Eesti turbamaailmas kompetentseimat ametit pidav firmajuht rääkida, «arvan, et see asi on puhtalt vee peale kirjutatud.»

Jõgiste andmeil eksporditakse aastas Eestist keskmiselt miljon kantmeetrit ehk 100 000 tonni turvast.

Tänaseks on turbasõda muutunud vaid formaalseks: «Ma tahan öelda, et kui meil oli Duxiga suur kaklus, siis enam seda pole,» heidab Rafik Asadov valgust asjaolude klaarumisele. «Võimalik, et kui Hiiu Turvas turba tootmise õiguse endale saab, hakkame ASiga Dux & Co koostööd tegema.»

Kärdla linnapea Jüri Ojasoo teatab tagasihoidlikult, et tema jaoks pole tähtis, kes kütteturvast toodab, peaasi, et keegi seda teeb.

Kõrgessare vallavanem Villu Mauer, keda turbatootmine puudutab sedavõrd, kuivõrd Pihla raba asub Kõrgessare valla territooriumil, on turbakaevandamise ideega põhimõtteliselt rahul, kuid lubab omalt poolt lepingusse kirjutada mõne punkti, millest olulisim kohustab turba tootmist alustavat firmat kasutama põhitööjõuna Kõrgessaare elanikke.

Hiiumaa abimaavanem Kalev Kotkas, kes hindab turbatööstuse majanduslikku kaalu Hiiumaal mere ja metsa järel tähtsuselt kolmandaks tulevikuressursiks, ei pea vajalikuks turbaküsimust enne kella kukkumist kommenteerida. «Minu kui ametniku arvates on turvas kasutamata ressurss, mis tuleb võimalikult ruttu käibesse lasta,» tunnistab ta. Kotkas usub, et turbakaevandamise loa saab üks firmadest kindlasti ning ilmselt leitakse mõistlik kompromiss ka loodushoidjatega.