Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Turismi kaudu riiki raha toomiseks on vaja poliitikute soovi lahendada reisiprobleemid

    Käesolevat kirjatükki inspireeris kirjutama möödunud nädalal toimunud väga esinduslikul Tallinna-Helsingi turismikoostööseminaril osavõtjana kuuldu ja nähtu ning poleemika viisanduse ja reisimise tasemel.
    Turismimajanduse kaudu on täna võimalik Eestisse tuua oluliselt suuremaid tulusid, kui seda praegu teha suudetakse (tahetakse). Hädavajalik on vaid riigiisade poliitiline tahe ja soov lahendada viimastel aastatel erinevatest riikidest Eestisse reisimisega seotud probleemid.
    Statistikat turismindusest Soome näite varal: Soome klient (ärireisija, seminari-, kultuuri-, ostu-, huvi- jne turist) moodustab Eestisse saabuvatest reisijatest ca 80%.
    Seega on täna, ja lähiajal ka ilmselt jääb, meie põhjanaaber üheks olulisemaks Eestis kulutajate sihtgrupiks (sisuliselt on tegemist varjatud ekspordiga, mis ei kajastu tolli statistikas: klient tarbib teenuse, ostud aga viib oma kuludega riigist välja).
    Kogu turismimajanduse (turismifirmad, hotellid, transport, toitlustamine jne) osa Eesti SKPs 1995. aastal oli ca 11%, olles selle näitajaga riigi üks juhtivaid majandusharusid.
    Turismimajandus annab olulise osa riigi välismajanduse bilansi tasakaalustamisel, ei tüüta riiki kaitsetollide ja «kasvuhoonetingimuste» nõudmisega. Nõuab ainult võimalust klienti teenindada, raha teenida ning selle pealt riigile makse maksta.
    Samas kurdab Eesti riik jätkuvalt, et tal ei jätku raha erinevate programmide (haridus-, kultuuri- ning sotsiaalsfääris jne) elluviimiseks. 1996. aasta mitteametlikud andmed näitavad, et osutatud teenuste osa ei suuda katta enam ekspordi-impordi negatiivseks kalduvat bilanssi.
    Soome laevafirmade hinnangul jääb käesoleval ajal iga päev ca 1000 klienti Eestisse tulemata, kuna Eesti-Helsingi konsulaadi praeguse tööjõudlusega pole võimalik klientide viisavajadust rahuldada. Piirivalveteenistus pole suuteline Tallinna sadamas töötlema kiiresti suurt reisijatetulva ning kodakondsus- ja migratsiooniamet ei suuda tagada kiiret ja operatiivset viisade väljastamist piiril.
    1994. aasta septembrikuus läbiviidud uuringu alusel kulutab Soome reisija Eestis ca 1300 krooni päevas. Poolteise aastaga on reisijate hulk kasvanud vähemalt poole võrra ning kindlasti on tõusnud vähemalt kolmandiku võrra Eestis kulutatav rahasumma. Edasi võib arvutada igaüks ise, kui suured summad jäävad Eestisse iga päev laekumata.
    Korjame koos raha maast üles!
    Selleks teen järgmised ettepanekud:
    -- Eesti Vabariigi välisministeeriumile: suurendada turismihooajal Eesti Vabariigi Helsingi konsulaadi tööjõudlust;
    -- Eesti Vabariigi piirivalveametile: suurendada turismihooajal Tallinna sadama piirivalve kontrollpunktide läbilaskevõimet;
    -- Eesti Vabariigi kodakondsus- ja migratsiooniametile: informeerida avalikkust piiril viisa saamise võimalustest ja tingimustest ning suurendada tööjõudlust piiril, arvestades reisimise tipphooaega;
    -- turismimajanduse ettevõtetele: luua klientidele uusi ja atraktiivsemaid teenuseid.
    Probleemi teravuse Eesti ja Soome vahelises reisimises võtab maha viisavabaduse kokkuleppe sõlmimine nii kiiresti kui võimalik.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Euribor läheneb juba kahele protsendile
Paljude laenudega seotud kuue kuu euribor on jõudnud 1,851 protsendini. Viimati oli euribor nii kõrge 2009. aastal vahetult peale finantskriisi algust.
Paljude laenudega seotud kuue kuu euribor on jõudnud 1,851 protsendini. Viimati oli euribor nii kõrge 2009. aastal vahetult peale finantskriisi algust.
Tööandjad: pika plaanita saab Eesti edulugu otsa
Tööandjate Keskliit avaldas oma tavapärase valimiste-eelse manifesti, sõnastamaks need probleemid ja lahendused võtmeküsimustes, millest sõltub Eesti ettevõtete ja inimeste heaolu. Äripäev avaldab lühikokkuvõtte dokumendist, mis kannab seekord pealkirja „Aeg on olla ajast ees“ .
Tööandjate Keskliit avaldas oma tavapärase valimiste-eelse manifesti, sõnastamaks need probleemid ja lahendused võtmeküsimustes, millest sõltub Eesti ettevõtete ja inimeste heaolu. Äripäev avaldab lühikokkuvõtte dokumendist, mis kannab seekord pealkirja „Aeg on olla ajast ees“ .
Inglise keskpank astus erakorralise sammu
Kolmapäeval teatas Inglise keskpank, et ostab turult ajutise meetmena pikaajalisi Ühendkuningriigi valitsuse võlakirju. Samuti otsustati „kvantitatiivne kitsendamine“ edasi lükata 31. oktoobrini.
Kolmapäeval teatas Inglise keskpank, et ostab turult ajutise meetmena pikaajalisi Ühendkuningriigi valitsuse võlakirju. Samuti otsustati „kvantitatiivne kitsendamine“ edasi lükata 31. oktoobrini.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Eesti Energia juht loodetakse leida uue aasta alguseks Otsitakse ka välismaal töötavaid Eesti juhte
Eesti Energia juhikandidaatidega kavatsetakse läbirääkimisi pidada kuni aasta lõpuni, kahenädalast konkursiaega riigifirma nõukogu liiga lühikeseks ei pea.
Eesti Energia juhikandidaatidega kavatsetakse läbirääkimisi pidada kuni aasta lõpuni, kahenädalast konkursiaega riigifirma nõukogu liiga lühikeseks ei pea.
Britid viivad pooled oma sõdurid Eestist koju
Sajad Briti sõdurid lahkuvad NATO lubadustest hoolimata jõulude ajal Eestist tagasi kodumaale. Seda hoolimata Eesti valitsuse ootusest kuni 2000 sõduri riiki jäämisest, millele oleks veel lisandunud mõni sada.
Sajad Briti sõdurid lahkuvad NATO lubadustest hoolimata jõulude ajal Eestist tagasi kodumaale. Seda hoolimata Eesti valitsuse ootusest kuni 2000 sõduri riiki jäämisest, millele oleks veel lisandunud mõni sada.
Rikaste TOP: keskmine Eesti rikkur on Toomas, Priit või Andres
Bolti asutaja Markus Villig võib küll olla Eesti kõige rikkam inimene, kuid päris tüüpiline kodumaine rikkur ta ei ole. Näiteks on keskmine TOPi-rikas esikoha omanikust märgatavalt vanem.
Bolti asutaja Markus Villig võib küll olla Eesti kõige rikkam inimene, kuid päris tüüpiline kodumaine rikkur ta ei ole. Näiteks on keskmine TOPi-rikas esikoha omanikust märgatavalt vanem.
Raadiohommikus: tööandjate soovitused ja edu biotehnoloogias
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis räägime tööandjate ootustest ja soovidest riigivalitsemises, edukast biotehnoloogia ettevõtjast, Amazonis müümisest ja korteriturul toimuvast.
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis räägime tööandjate ootustest ja soovidest riigivalitsemises, edukast biotehnoloogia ettevõtjast, Amazonis müümisest ja korteriturul toimuvast.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.