3 juuni 1996

Turismi kaudu riiki raha toomiseks on vaja poliitikute soovi lahendada reisiprobleemid

Käesolevat kirjatükki inspireeris kirjutama möödunud nädalal toimunud väga esinduslikul Tallinna-Helsingi turismikoostööseminaril osavõtjana kuuldu ja nähtu ning poleemika viisanduse ja reisimise tasemel.

Turismimajanduse kaudu on täna võimalik Eestisse tuua oluliselt suuremaid tulusid, kui seda praegu teha suudetakse (tahetakse). Hädavajalik on vaid riigiisade poliitiline tahe ja soov lahendada viimastel aastatel erinevatest riikidest Eestisse reisimisega seotud probleemid.

Statistikat turismindusest Soome näite varal: Soome klient (ärireisija, seminari-, kultuuri-, ostu-, huvi- jne turist) moodustab Eestisse saabuvatest reisijatest ca 80%.

Seega on täna, ja lähiajal ka ilmselt jääb, meie põhjanaaber üheks olulisemaks Eestis kulutajate sihtgrupiks (sisuliselt on tegemist varjatud ekspordiga, mis ei kajastu tolli statistikas: klient tarbib teenuse, ostud aga viib oma kuludega riigist välja).

Kogu turismimajanduse (turismifirmad, hotellid, transport, toitlustamine jne) osa Eesti SKPs 1995. aastal oli ca 11%, olles selle näitajaga riigi üks juhtivaid majandusharusid.

Turismimajandus annab olulise osa riigi välismajanduse bilansi tasakaalustamisel, ei tüüta riiki kaitsetollide ja «kasvuhoonetingimuste» nõudmisega. Nõuab ainult võimalust klienti teenindada, raha teenida ning selle pealt riigile makse maksta.

Samas kurdab Eesti riik jätkuvalt, et tal ei jätku raha erinevate programmide (haridus-, kultuuri- ning sotsiaalsfääris jne) elluviimiseks. 1996. aasta mitteametlikud andmed näitavad, et osutatud teenuste osa ei suuda katta enam ekspordi-impordi negatiivseks kalduvat bilanssi.

Soome laevafirmade hinnangul jääb käesoleval ajal iga päev ca 1000 klienti Eestisse tulemata, kuna Eesti-Helsingi konsulaadi praeguse tööjõudlusega pole võimalik klientide viisavajadust rahuldada. Piirivalveteenistus pole suuteline Tallinna sadamas töötlema kiiresti suurt reisijatetulva ning kodakondsus- ja migratsiooniamet ei suuda tagada kiiret ja operatiivset viisade väljastamist piiril.

1994. aasta septembrikuus läbiviidud uuringu alusel kulutab Soome reisija Eestis ca 1300 krooni päevas. Poolteise aastaga on reisijate hulk kasvanud vähemalt poole võrra ning kindlasti on tõusnud vähemalt kolmandiku võrra Eestis kulutatav rahasumma. Edasi võib arvutada igaüks ise, kui suured summad jäävad Eestisse iga päev laekumata.

Korjame koos raha maast üles!

Selleks teen järgmised ettepanekud:

-- Eesti Vabariigi välisministeeriumile: suurendada turismihooajal Eesti Vabariigi Helsingi konsulaadi tööjõudlust;

-- Eesti Vabariigi piirivalveametile: suurendada turismihooajal Tallinna sadama piirivalve kontrollpunktide läbilaskevõimet;

-- Eesti Vabariigi kodakondsus- ja migratsiooniametile: informeerida avalikkust piiril viisa saamise võimalustest ja tingimustest ning suurendada tööjõudlust piiril, arvestades reisimise tipphooaega;

-- turismimajanduse ettevõtetele: luua klientidele uusi ja atraktiivsemaid teenuseid.

Probleemi teravuse Eesti ja Soome vahelises reisimises võtab maha viisavabaduse kokkuleppe sõlmimine nii kiiresti kui võimalik.

Hetkel kuum