Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Peaministri mehesõnad
Peaminister Tiit Vähi lõi jaa-nipäeva eel protektsionistlikke majandusmeetmeid pooldavate virisejate nina ees ukse suure pauguga kinni. Neil päevil Postimehe arvamusküljel avaldatud teesid Eesti majandusarengust jätsid teisele poole ust kaitsetolle ihalevad põllumajandustootjad, soodustingimusi nuruvad suurerastajad ja paljud peaministri hädakarjujatest parteikaaslased koonderakonnast.
Äripäeva arvates on kiiduväärt, et peaminister on asunud jõuliselt kaitsma Eesti liberaalse majandusarengu jaoks tähtsaid põhimõtteid, hoolimata sealjuures ebameeldivustest, mida taolised seisukohad isiklikus plaanis kaasa võivad tuua. Kolme vaala -- kindla krooni, tasakaalus eelarve ja liberaalse väliskaubanduse eest seismine pole sugugi naljaasi, kui arvestada, et katastroofikursist heietavaid rusikaviibutajaid on kõik nurgatagused täis. Nii kurdab eksminister Jaan Leetsaar Sõnumilehes: «Meie valitsuse loobumine siseturu kaitsest tähendab Eesti põllumajanduse ja maaelu teadlikku väljasuretamist.» Samas ei ole põllumehed peale kaitsetollide maaelu edendamiseks muid arvestatavaid lahendusi suutnud välja pakkuda.
Tiit Vähi rõhutab õigesti, et tollid ei ole mingi imerohi meie majanduse kiire kasvu tagamiseks. Vabamajanduse tingimustes eelistada üht majandusharu teistele, luues selleks kunstlikke tingimusi, pole kasulik ei tootmise arengule ega ka tarbijatele. Eritingimuste andmine loob olukorra, kus tootjad üritavad võimalikult mugavalt läbi ajada, kuna valikuõiguseta jäetud tarbijad on sunnitud sõltumata toodangu kvaliteedist niikuinii kõik kinni maksma.
Õige on ka peaministri seisukoht ebaefektiivsete ettevõtete suhtes. Riik ei peaks võtma endale kohustust soost välja tõmmata ettevõtteid, mis omanike saamatuse ja lühinägelikkuse tõttu kiratsevad või pankroti all ägisevad. Küll aga peaks vähemalt moraalne toetus kuuluma ettevõtjatele, kelle ettevõtted suudavad oma toodangut eksportida.
Inflatsiooni ohjeldamise ühe variandina näeb Tiit Vähi valitsuse kulude kärpimist, kuna praegu lasuvat ebatõhus ja pillav sektor raske koormana eksportijate ja kõikide teiste ettevõtjate õlgadel ning kängitseb sellisena meie majandusliku kasvu väljavaateid. Kui need sõnad tõsiseltvõetavateks osutuvad, on Vähil ka edaspidi võimalusi valijate hulgas toetust leida.
Peaministri arvamusaval-duses on ka mõningaid küsitavusi. Kaitsetollidest rääkides vihjab ta tasakaalustatud tollidele, mis on uudne termin tollide kehtestamise võitluses. Loodetavasti on see välja mõeldud maaparteide rahustamiseks, mitte selleks, et kaitsetollid varjatul kujul ikkagi sisse viia.
Ebaefektiivsete ettevõtete tegevuse lõpetamisel tehakse mööndus, et sotsiaalses mõttes talumatult suure pankrotilaine vältimiseks on võimalik vajalike ümberkorralduste aeglustamine. Siin jääb selgusetuks, kui suur on talumatu pankrotilaine ja miks peaksid reformid seetõttu aeglustuma.
Tiit Vähi arvates häirib meid praegu see, et oleme jõudnud ebanormaalsest majandusest normaalsesse. Äripäeval oleks hea meel näha, et valitsus eesotsas peaministriga suudaks oma selgete seisukohavõttudega ja majanduskasvu tagamise näol häiritutele rahu tuua.