• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tartu ehitusfirma kinnitab Valga linnas kanda

    ASi Linnaehitus direktori Alar Kroodo sõnul alustavad nad ehitustöödega sel nädalal. Kroodo ütles, et ehituse esimene etapp -- staadionihoone karp -- saab valmis novembris.
    «Finantsvõimalustest lähtuvalt anname valmis ehituse üle järgmise aasta teises kvartalis,» lisas ta.
    Linnaehitus ja Valga linnavalitsus sõlmisid ehituslepingu 16. juulil, selle kohaselt tulevad staadionihoonesse du?i-, riietus- ja ametiruumid, saun, kohvik ning tribüünid.
    Valga linnavalitsuse spordinõuniku Ormar Lutsbergi kinnitusel on staadionihoone ehituseks tänavu raha veel 2,1 miljonit krooni.
    «Valga linn eraldas oma eelarvest miljon krooni, valitsuse reservfondist saime sama palju, lisaks laekus raha riigieelarvest,» loetles Lutsberg linna staadioni rekonstrueerimise finantseerimisallikaid.
    AS Valga Ehitus on tänavu valmistanud juba staadioni välisvõrgud.
    Staadionihoone ehituskonkursil konkureeris üle viie ehitusfirma, nende seas AS Koger & Sumberg ja AS Tevo. Ühtki Valga ehitusfirmat ei osalenud, ütles Lutsberg.
    «Oli loomulik, et osaleme konkursil,» rääkis Kroodo. «Oleme Valgasse oma struktuuri loonud -- ehitame juba aasta haiglakorpust, mille maksumus ületab 20 miljonit krooni.»
    Kui finantseerimisprobleemid on tuleva aasta alguseks murtud, kavatseb Valga linnavalitsus kuulutada välja konkursi staadioni rajakatte paigaldamiseks ja spordiväljaku ehitamiseks. Tõenäolised konkureerijad on sel võistlusel Saksa firma Polytan, Rootsi firma Nordic Sport ja Soome ettevõte Lemminkäinen.
    Valga kesklinnas soodsas kohas asuvat kasutamiskõlbmatut staadioni valdab lepingu kohaselt praegu Eesti jalgpalliliit.
    «Kardan, et see leping tuleb linnavalitsusel üle vaadata,» sõnas Lutsberg.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Elektri hind lööb gongi: ongi aeg!
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Föderaalreserv plaanib "peagi" rahatrükki vähendama hakata
Föderaalreserv teatas pärast kahepäevast kohtumist, et võib “peagi” alustada võlakirjade ostuprogrammi vähendamisega ning andis märku, et intresse võidakse hakata tõstma oodatust varem, vahendab Reuters.
Föderaalreserv teatas pärast kahepäevast kohtumist, et võib “peagi” alustada võlakirjade ostuprogrammi vähendamisega ning andis märku, et intresse võidakse hakata tõstma oodatust varem, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: mida teeb meile tulevane suur palgakasv?
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Raadiohommikus tipptegijate äriplaanid 2022. aastaks
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.