Nõukogudejärgne majandus- ja sotsiaalkriis Venemaal

Süsteemi kriisi ilmingud tekkisid Nõukogude majanduses 1970. aastate lõpul ja 1980. aastate algul ning seda iseloomustavad majanduskasvu aeglustumine 2,5--3 protsendile, energia- ja toormepuudus ning toiduainete ja tarbekaupade vaegus. Inflatsiooni tõttu alanes inimeste elatustase aastail 1981--1985 umbes protsendi võrra aastas.

1980. aastate lõpul sai selgeks, kui perspektiivitu on nõukogude majandus- ja poliitilise süsteemi perestroika. Arutu ressursside raiskamine suurriigi sõjalise ja poliitilise staatuse hoidmiseks, kusjuures majandus- ja tehnoloogiabaas kogu aeg ahenes, tugevdas vältimatult tsentrifugaaljõude.

NSV Liidu varingu vältimatus ei tähendanud aga tingimata kogu majandusruumi lagunemist. Kuna iseseisvunud riigid olid tihedates kooperatsioonisidemetes ning vähese konkurentsivõimega maailmaturul, siis majanduse desintegratsioon pidi neile vältimatult tooma sügava majandus- ja sotsiaalkriisi.

1989.--1990. a oli veel reaalselt võimalik muuta nõukogude tsentraliseeritud plaanimajandus Euroopa tüüpi riikide ja majandussubjektide võrdväärseks koos-tööks, millele on iseloomulik kaupade ja kapitali vaba liikumine. Kuid juba 1991. a alanud desintegratsioon ja turu kaitseks kaupade liikumise teele seatud takistused muutsid selle võimatuks ning tõid kõigile endise NSV Liidu riikidele tohutut kahju.

4,5 reformiaastaga on Venemaa majandus langenud väga raskesse seisu: 1995. a sisemajanduse kogutoodang (SKT) oli 1990. a võrreldes vähenenud 50%, tööstus- ja põllumajandustoodang vastavalt 51% ja 34%. Võrdluseks võib öelda, et USA SKT kahanes aastail 1929--1932 20--25%.

Samal ajal langes järsult rahva elatustase: kodumajapidamise tarbimine vähenes 24%. Tohutult suurenes sotsiaalne diferentseeritus: kui NSV Liidus erines rikaste ja vaeste elatustase 4--5 korda ja arenenud lääneriikides on vahe 8--10kordne, siis tänapäeva Venemaal on see 14--20kordne. 30 miljonit inimest elab allpool vaesustaset ja just sealt elanikkonnakihist on pärit kommunistide ja marurahvuslaste toetajaskond.

Ühiskonna kriisi iseloomustab paljude eluvaldkondade ja ka majanduse tohutu kriminaliseeritus.

Maailmapanga andmetel oli varimajanduse osakaal NSV Liidus 1989. a 12% ja 1995. a Venemaal 40% ning seda iseloomustab eelkõige tulude varjamine ja maksudest kõrvalehiilimine.