• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Hispaania ja Itaalia järgivad valitsevat trendi

    Süveneva kahtluse, et riigid parandavad finantsnäitajaid eelarvesummadega manipuleerides, ütles sel nädalal välja Saksamaa keskpanga juht Hans Tietmeyer.
    «(EMU) liikmete valikul on oluline see, et liikmesriigid ei täidaks tingimusi üksnes kõike väljapaneva lühiajalise pingutuse abil,» ütles Tietmeyer.
    Maastrichti tingimuste koostamisel loodeti tagada pikaajaline «pidev» defitsiidi alanemine, kuid mitme riigi hiljuti avaldatud eelarveprojektist ilmneb püüd ilustada ühekordsete laekumistega 1997. a näitajaid, mille põhjal EMU liikmed valitakse.
    Prantsusmaa näiteks loodab oma tulusid 37,5 miljardi frangi (7,2 miljardit dollarit) võrra suurendada telekommunikatsiooniettevõtte France Telecom osalise erastamise arvel, ehkki erastami-sest laekuvaid summasid ei olnud esialgu kavas defitsiidi hindamisel arvestada.
    Itaallased on kasutanud 12 000 miljardit liiri (7,9 miljardit dollarit) lähemalt määratlemata «riigikassa operatsioonide» arvel, lähendamaks eelarvedefitsiiti 1997. aasta kolme protsendi tasemele. Itaalia peaminister Romano Prodi teatas hiljuti, et «kui see prantslastele lubatud on, võime meiegi neile paari trikki näidata».
    Ka Belgia on kasutanud ühekordset tulude suurenemist keskpanga kullareservide müügi arvel, millega eelarvesse laekub täiendavalt 222 miljardit Belgia franki (seitse miljardit dollarit). Hispaanlased on eelarve koostamisel lähtunud eeldusest, et sisemajanduse kogutoodang suureneb tuleval aastal kolm protsenti, mida paljud peavad liiga optimistlikuks prognoosiks.
    Numbrite väänamine ei lahenda aga peamist probleemi: kui 1997. aasta näitajad on oma eesmärgi täitnud, võib 1998. aasta defitsiidist kujuneda ebameeldiv üllatus. FT-TE
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Massiimmigratsiooni hirmujutu ees põnnamine hoiab majandust kinni
Ülirange sisserännu kvoodi asendamisele mõistlike kitsendustega ei järgne massiimmigratsiooni ega äärmusrahvuslike mõtete populaarsuse plahvatuslikku tõusu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ülirange sisserännu kvoodi asendamisele mõistlike kitsendustega ei järgne massiimmigratsiooni ega äärmusrahvuslike mõtete populaarsuse plahvatuslikku tõusu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Balti aktsiaturg jätkas nädalat miinuses
Balti koondindeks Baltic Benchmark langes täna 1,92%; põhinimekirjast sulgusid plusspoolel vaid kolm aktsiat.
Balti koondindeks Baltic Benchmark langes täna 1,92%; põhinimekirjast sulgusid plusspoolel vaid kolm aktsiat.
Klotsifirma lööb keset pandeemiat rekordeid
Taani mänguklotside tootja Lego on keset pandeemiast tingitud koduspüsimist tõeliselt õitsele puhkenud, kasvatades kõvasti nii käivet kui ka kasumit.
Taani mänguklotside tootja Lego on keset pandeemiast tingitud koduspüsimist tõeliselt õitsele puhkenud, kasvatades kõvasti nii käivet kui ka kasumit.
Pärnu valimisvõitluses kõmisevad raskerelvad
Enamiku Pärnus võimu juurde pürgivate poliitiliste jõudude esinumbrid on kohapeal, aga ka üleriigiliselt tuntud riigikogu liikmed, lisaks endised maavanemad ja ametisolev linnapea. Eeldatakse, et järgmise valimistsükli jooksul ja edaspidi saab Pärnust Eesti kontekstis midagi kaugelt suuremat kui suvepealinn.
Enamiku Pärnus võimu juurde pürgivate poliitiliste jõudude esinumbrid on kohapeal, aga ka üleriigiliselt tuntud riigikogu liikmed, lisaks endised maavanemad ja ametisolev linnapea. Eeldatakse, et järgmise valimistsükli jooksul ja edaspidi saab Pärnust Eesti kontekstis midagi kaugelt suuremat kui suvepealinn.