Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti eelistab ainult tegusaid välismaalasi

    Kui firma on maksuvõlglane või ei näita reaalset majandustegevust, tavatseb riigiametnikest koosnev elamis- ja töölubade jagamise üle otsustav komisjon loa andmisest või selle pikendamisest keelduda. Välismaalaste seaduse kohaselt antakse Eestis aastas välja kuni tuhat esmast elamis- ja tööluba, millest pool väljastatakse isikutele, kelle üks pereliikmetest elab Eestis, pool ettevõtjatele või välisfirmade töötajatele. Esmaseid elamis- ja töölube antakse kuni kolmeks aastaks.
    Neljandat aastat Eestis tegutsev Hiina ettevõtja Sun Jian räägib, et kui ta läks suvel oma elamis- ja tööluba pikendama, tegi kodakondsus- ja migratsiooniamet seda ainult kuueks kuuks. «Mulle põhjendati, et firmal on maksuvõlad,» ütles Sun.
    Maksuvõlad on Suni juhitaval Bohai Rahvusvahelise Kaubanduse ASil juba pikemat aega, kuid firma on tema sõnul investeerinud Eestisse kolm miljonit krooni ja annab tööd mitmele kohalikule inimesele. «Õige, et tuleb valida edukamad välismaalased, kuid tähtsaid otsuseid ei tohiks langetada hetkeolukorra põhjal,» leidis Sun.
    Hiina ärimees Tao Ye sõnas, et kui mõni aasta tagasi tegutses Eestis üle saja Hiina ärimehe, siis nüüd on neid järele jäänud vaid paarkümmend. «Me ei saa ju elamisloa hankimiseks fiktiivselt abielluda,» väitis Tao. «Eesti riik ei peaks meid kartma, me ei taha siia igavesti jääda, vaid üksnes oma äri ajada.»
    Elamis- ja töölubade väljaandmise korraga pole rahul ka Eestis töötavad Soome ärimehed. Tallinnas tegutseva Stockmanni kaubamaja direktor Juha Oksanen rääkis, et just sellel sügisel on märgata kodakondsus- ja migratsiooniameti töötajate venitamist elamis- ja töölubade pikendamisel. «Minu kaastöötaja elamis- ja tööluba ei ole kuude kaupa jõutud pikendada ega ole öeldud ka põhjust,» väitis Oksanen. Temal endal on kaheaastane elamis- ja tööluba Eestis.
    Elamis- ja töölubade väljaandmise komisjoni kuuluvad kodakondsus- ja migratsiooniameti, maksuameti, sotsiaalministeeriumi ja tööhõiveameti esindajad. Komisjon on keskmiselt kahe nädala tagant koos käinud alates 1993. aastast.
    Tallinna tööhõiveameti töölubade osakonna juhataja Taimi Abeli sõnul on komisjoni silmis väga oluline selle firma edukus, kes soovib välismaalasi tööle võtta. Teiseks elamis- ja töölubade väljaandmisest keeldumise põhjuseks on tema sõnul see, et ametikohale leidub ka Eestis sobivaid inimesi.
    «Valime, et kolmesajakroonise aktsiakapitaliga firma tööluba ei saaks. Eelistame suurinvestoreid ja neid, kes õigesti palka maksavad,» lausus kodakondsus- ja migratsiooniameti immigratsioonitalituse asejuhataja Valli Tammik.
    «Sel hiinlasel, Sunil, pole mingit majandustegevust,» väitis Tammik. «Ta ostis Laagris maja ja elatub selle rendist. Ainult kuus kuud annamegi inimesele pikendust, vihjates, et on aeg asjad kokku pakkida.»
    «Ta tegi investeeringu iseendale, see pole investeering Eesti riigile,» jätkas Tammik. «Mis Eesti riigil sellest kasu on, et ta maja ostis?»
    Tammiku sõnul on kodakondsus- ja migratsiooniametil hiinlastega palju probleeme. «Eestis on ainult turuputka pidajaid, soliidseid ärimehi pole me veel näinud,» lausus ta.
    Kodakondsus- ja migratsiooniameti peadirektor Andres Kollist tunnistas, et lääne ärimeeste hulgas on palju rahulolematuid, kuna tööloa taotlemine Eestis on keeruline ja aeganõudev.
    «Minu isiklik arvamus on, et kvoot, tuhat inimest aastas, on ajale jalgu jäänud,» lausus Kollist. «Lääne ärimeestele võiks aastaseid elamislube anda kvoodivabalt.»
    Kodakondsus- ja migratsiooniamet kavatseb Kollisti sõnul teha ettepaneku välismaalaste seaduse parandamiseks, et muuta üheaastased elamisload kvoodivabaks.
    «Töölubadega on iseasi,» jätkas Kollist. «Tööluba tuleb kooskõlastada tööturuametiga ja loomulikult iga riik kaitseb oma tööturgu. Siin kehtivad teised reeglid.»
    Esmase elamis- ja tööloa riigilõiv on 300--2100 kroonini, lisaks tuleb selle kätte- saamisel maksta 600 krooni. Elamis- ja tööloa pikendamine maksab 300 krooni, selgitas Valli Tammik kodakondsus- ja migratsiooniametist.
  • Hetkel kuum
Liina Maria Lepik: eestlase konflikt – muudkui kripeldab, kuigi teised imetlevad
Meie kogemused ja maailma muutvad edukad katsetused on inspiratsiooniks paljudele. Väiksus ei ole meie nõrkus, vaid tugevus, kirjutab ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse rahvusvaheliste teenuste juht Liina Maria Lepik.
Meie kogemused ja maailma muutvad edukad katsetused on inspiratsiooniks paljudele. Väiksus ei ole meie nõrkus, vaid tugevus, kirjutab ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse rahvusvaheliste teenuste juht Liina Maria Lepik.
Investor Toomas sai tunnustuse koos teiste rahatarkuse eestvedajatega
Äripäeva loodud investor Toomas sai Eesti Pangas tunnustuse rahatarkuse edendamise ja investorkogukonna kasvatamise eest.
Äripäeva loodud investor Toomas sai Eesti Pangas tunnustuse rahatarkuse edendamise ja investorkogukonna kasvatamise eest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Äri Eestimaal: itaallasest talumees leidis Eestist naise ja hea ärivõimaluse
Tartu lähistel Nõo alevikus asub Viinamärdi talu, mille lõid itaallasest peremees Denis Pretto ja tema eestlannast abikaasa Annemari Polikarpus. Koos kasvatavad nad erilist Lacaune’i tõugu lambaid ja ajavad äri, millist keegi teine Eestis ei aja.
Tartu lähistel Nõo alevikus asub Viinamärdi talu, mille lõid itaallasest peremees Denis Pretto ja tema eestlannast abikaasa Annemari Polikarpus. Koos kasvatavad nad erilist Lacaune’i tõugu lambaid ja ajavad äri, millist keegi teine Eestis ei aja.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Mudel, mis toob sinu muudatuste edu seitse korda lähemale
Kas sinu ettevõtte muudatused kukuvad läbi tehniliste komplikatsioonide või eesmärkide mittesaavutamise pärast? Miks on täna keeruline muudatusi juhtida? Äripäeva Juhtimiskooli raadiosaade pakub vastuseid!
Kas sinu ettevõtte muudatused kukuvad läbi tehniliste komplikatsioonide või eesmärkide mittesaavutamise pärast? Miks on täna keeruline muudatusi juhtida? Äripäeva Juhtimiskooli raadiosaade pakub vastuseid!
Jätkusuutlikkuse ekspert: kestlikkusteabe aruandlus on see, millega ka ise maadleme
Eeldada, et rohetooted oleksid kohe konkurentsivõimelised ja ka hinna mõttes konkurentsivõimelised, ongi ennatlik, kinnitab ärikinnisvara saates „Kinnisvaratund“ Swedbanki ettevõtete panganduse jätkusuutlikkuse valdkonna juht Mihkel Tamm.
Eeldada, et rohetooted oleksid kohe konkurentsivõimelised ja ka hinna mõttes konkurentsivõimelised, ongi ennatlik, kinnitab ärikinnisvara saates „Kinnisvaratund“ Swedbanki ettevõtete panganduse jätkusuutlikkuse valdkonna juht Mihkel Tamm.
Rehvimüüja: inimesed on sel aastal laisad rehvide vahetajad
Kevadine rehvivahetuse hooaeg on veninud, küsimus on miks?
Kevadine rehvivahetuse hooaeg on veninud, küsimus on miks?
Valitsus saadab lisaeelarve parlamenti uuel nädalal
Sel nädalal kokkulepitud negatiivse lisaeelarve eelnõu peab valmis saama ja riigikokku saadetama uuel nädalal.
Sel nädalal kokkulepitud negatiivse lisaeelarve eelnõu peab valmis saama ja riigikokku saadetama uuel nädalal.
Raadiohommikus: suvine rehvivalik ja talupidaja riskid
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis arutleme sooja ja kuiva ilma mõjust Eesti põllumajandajatele, vaatame otsa autorehvide viimastele trendidele, uurime värskeid konkurentsiraporteid ja kuuleme lähemalt lugude seeriast, mis avab Eesti poliitika telgitaguseid.
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis arutleme sooja ja kuiva ilma mõjust Eesti põllumajandajatele, vaatame otsa autorehvide viimastele trendidele, uurime värskeid konkurentsiraporteid ja kuuleme lähemalt lugude seeriast, mis avab Eesti poliitika telgitaguseid.