11. detsember 1996 kell 22:00

Eesti eelistab ainult tegusaid välismaalasi

Kui firma on maksuvõlglane või ei näita reaalset majandustegevust, tavatseb riigiametnikest koosnev elamis- ja töölubade jagamise üle otsustav komisjon loa andmisest või selle pikendamisest keelduda. Välismaalaste seaduse kohaselt antakse Eestis aastas välja kuni tuhat esmast elamis- ja tööluba, millest pool väljastatakse isikutele, kelle üks pereliikmetest elab Eestis, pool ettevõtjatele või välisfirmade töötajatele. Esmaseid elamis- ja töölube antakse kuni kolmeks aastaks.

Neljandat aastat Eestis tegutsev Hiina ettevõtja Sun Jian räägib, et kui ta läks suvel oma elamis- ja tööluba pikendama, tegi kodakondsus- ja migratsiooniamet seda ainult kuueks kuuks. «Mulle põhjendati, et firmal on maksuvõlad,» ütles Sun.

Maksuvõlad on Suni juhitaval Bohai Rahvusvahelise Kaubanduse ASil juba pikemat aega, kuid firma on tema sõnul investeerinud Eestisse kolm miljonit krooni ja annab tööd mitmele kohalikule inimesele. «Õige, et tuleb valida edukamad välismaalased, kuid tähtsaid otsuseid ei tohiks langetada hetkeolukorra põhjal,» leidis Sun.

Hiina ärimees Tao Ye sõnas, et kui mõni aasta tagasi tegutses Eestis üle saja Hiina ärimehe, siis nüüd on neid järele jäänud vaid paarkümmend. «Me ei saa ju elamisloa hankimiseks fiktiivselt abielluda,» väitis Tao. «Eesti riik ei peaks meid kartma, me ei taha siia igavesti jääda, vaid üksnes oma äri ajada.»

Elamis- ja töölubade väljaandmise korraga pole rahul ka Eestis töötavad Soome ärimehed. Tallinnas tegutseva Stockmanni kaubamaja direktor Juha Oksanen rääkis, et just sellel sügisel on märgata kodakondsus- ja migratsiooniameti töötajate venitamist elamis- ja töölubade pikendamisel. «Minu kaastöötaja elamis- ja tööluba ei ole kuude kaupa jõutud pikendada ega ole öeldud ka põhjust,» väitis Oksanen. Temal endal on kaheaastane elamis- ja tööluba Eestis.

Elamis- ja töölubade väljaandmise komisjoni kuuluvad kodakondsus- ja migratsiooniameti, maksuameti, sotsiaalministeeriumi ja tööhõiveameti esindajad. Komisjon on keskmiselt kahe nädala tagant koos käinud alates 1993. aastast.

Tallinna tööhõiveameti töölubade osakonna juhataja Taimi Abeli sõnul on komisjoni silmis väga oluline selle firma edukus, kes soovib välismaalasi tööle võtta. Teiseks elamis- ja töölubade väljaandmisest keeldumise põhjuseks on tema sõnul see, et ametikohale leidub ka Eestis sobivaid inimesi.

«Valime, et kolmesajakroonise aktsiakapitaliga firma tööluba ei saaks. Eelistame suurinvestoreid ja neid, kes õigesti palka maksavad,» lausus kodakondsus- ja migratsiooniameti immigratsioonitalituse asejuhataja Valli Tammik.

«Sel hiinlasel, Sunil, pole mingit majandustegevust,» väitis Tammik. «Ta ostis Laagris maja ja elatub selle rendist. Ainult kuus kuud annamegi inimesele pikendust, vihjates, et on aeg asjad kokku pakkida.»

«Ta tegi investeeringu iseendale, see pole investeering Eesti riigile,» jätkas Tammik. «Mis Eesti riigil sellest kasu on, et ta maja ostis?»

Tammiku sõnul on kodakondsus- ja migratsiooniametil hiinlastega palju probleeme. «Eestis on ainult turuputka pidajaid, soliidseid ärimehi pole me veel näinud,» lausus ta.

Kodakondsus- ja migratsiooniameti peadirektor Andres Kollist tunnistas, et lääne ärimeeste hulgas on palju rahulolematuid, kuna tööloa taotlemine Eestis on keeruline ja aeganõudev.

«Minu isiklik arvamus on, et kvoot, tuhat inimest aastas, on ajale jalgu jäänud,» lausus Kollist. «Lääne ärimeestele võiks aastaseid elamislube anda kvoodivabalt.»

Kodakondsus- ja migratsiooniamet kavatseb Kollisti sõnul teha ettepaneku välismaalaste seaduse parandamiseks, et muuta üheaastased elamisload kvoodivabaks.

«Töölubadega on iseasi,» jätkas Kollist. «Tööluba tuleb kooskõlastada tööturuametiga ja loomulikult iga riik kaitseb oma tööturgu. Siin kehtivad teised reeglid.»

Esmase elamis- ja tööloa riigilõiv on 300--2100 kroonini, lisaks tuleb selle kätte- saamisel maksta 600 krooni. Elamis- ja tööloa pikendamine maksab 300 krooni, selgitas Valli Tammik kodakondsus- ja migratsiooniametist.

Hetkel kuum