Eesti tsharterreiside tulevik sõltub suuresti Estonian Airist

Artikkel

- Uudised
- 17. detsember 1996 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti tsharterreiside tulevik sõltub suuresti Estonian Airist
Vastab Wris Toursi tegevdirektor Margit Rebane-Pent
Me oleme kogu aeg hiljaks jäänud ja õudselt üle töötanud. Praegu tuleks teha programme juba 1998. aastaks, meie hakkame alles kevadeks vaikselt graafikusse jõudma. Praegu otsime üheaegselt reiside sihtkohti 1997. aasta sügiseks, 1998. aasta kevadeks ja sügiseks.
Kui tahaks 1997. aastaks veel päris uut sihtkohta juurde võtta, siis ei saa enam valida hotelle. Ei saa seda, mis kliendile sobiks hinna ja kvaliteedi poolest, vaid saab selle, mis kuskilt on üle jäänud. Aga üle ei jää head kohad.
Praegu me kasutame ainult Estonian Airi teenuseid. Estonian Airi lennuk ei lenda väga kaugele ilma tehnilise vahemaandumiseta. Maksimumpiir, kuhu ta välja lendab, on Vahemere basseini idaosa: Itaalia lõunapiir, Malta, Küpros ja Türgi.
Et viia rahvast Hispaaniasse, Portugali või Marokosse, peab olema tehniline vahemaandumine. See teeb aga praegu hinna konkurentsivõimetuks. Kui ei saa midagi ette võtta hinnaga, ei saa Estonian Airiga lennata.
Londoni turismimessi ajal uurisime alternatiivseid lendamisvariante. Nendeks oleksid kohapealsed lennufirmad. Kuid suvalise tsharterlennukompanii puhul on kvaliteet kontrollimatu.
Teiseks on palju raskemad maksmistingimused, sest eeldatakse suuri ettemakse. Tuleb maksta näiteks kogu järgneva kuu lennud ette. Praegu me maksame Estonian Airile ühe lennu korraga ja kogu majanduslik tegevus toimib vastastikuse usalduse põhjal.
Lennundusreeglite kohaselt ei saa kolmanda riigi lennukompanii lennata. Näiteks Küprose tsharterlennukompanii ei saa lennata Tallinna ja Hispaania vahet. Pealegi läheb see veel kalliks ka. Seetõttu me peame igast riigist leidma oma lennukompanii.
Variante on muidugi rohkem. Me oleme isegi ELKiga rääkimas käinud. Nad lubasid sügiseks teha hinnapakkumise.
Reisipaketi hind peab olema võrreldav soomlaste hinnaga. Kui näiteks ELK on palju kallim, siis me nendega ei lenda.
Paljud Eesti firmad reklaamivad näiteks Türgit alates 3900kroonise hinnaga. Võtke kataloog lahti ja arvutage välja -- õige hind on vähemalt 5500 krooni. Reklaamitakse viimase hetke allahindlust ja see eksitab.
Meie hind peab olema konkurentsivõimeline, kuid mitte allahinnatud, vaid püsihinnaga. Ta võib olla veidi kallim, sest me kasutame väiksemat lennukit. Kuid igal juhul jäävad ära Tallinna-- Helsingi reisi kulutused.
Peame jah. Me oleme ise otsinud variante, et paketi hinda alandada, kui Estonian Air hindu tõstis. Reisipaketi hinna kujundab reisibüroo ainult nendest asjadest, mis mulle alla antakse. Ma võin ju kujundada reisi hinna alla omahinna, kuid see ei ole enam äritegevus.
Ma praegu ei oskagi öelda, sest ma ei tea, kas hinnatõus on tingitud erastamisest ja uuest poliitikast või on seotud majanduslike näitajatega.
Kevadel me suudame säilitada oma konkurentsivõime, sest lendame kohtadesse, kus saame säilitada praeguse hinnataseme.
Kui me sügiseks ei leia teisi lennukeid, siis hakkab meie tegevus hõlmama geograafiliselt kitsast ala, kuhu saab Estonian Air lennata ilma vahemaandumiseta.
Estonian Air on väljendanud oma huvi tsharterlendude vastu, kuigi see ei ole nende kogukäibest suur osa. Me maksame ju lennuki kinni isegi, kui ta on pooltühi. Kui mõni Londoni lend on pooltühi, siis maksab selle vahe kinni Estonian Air.
See oleneb sihtkohast ja hotellist. Odava hotelli puhul Egiptuses on lend vähemalt kaks kolmandikku. Küprosel kolmetärnihotelli puhul on lennu hind pool, Dubais hea hotelli puhul on hotell 60%, lend 40% paketi maksumusest.
See hirmutas algul päris kõvasti, sest Fritids Resor, mille jaoks oli Eesti turg oluline, tundis ennast meist ohustatuna ning käivitas meie alustamise ajal dumpingreklaamikampaania. See, mis toimus Dubai reklaamimisel, oli klassikaline hinnasõda.
Mõnedel andmetel müüs Fritids Resor eelmisel aastal Eestis 2500 reisi, lisaks sellel Aurinko Matkat, Kymppi Matkat jne. Praegu tundub mulle, et nad ennast Eesti turul enam nii palju ei reklaami.
Meie tegevuse kõige suurem risk on lennukid. Kui paneme lennukid reisima seerias -- üks lennuk toob ja viib reisijaid-- siis on meil muidugi vaja see lennuk täis saada ja me kasutame kõiki võimalusi, et oma klientuuri suurendada.
Praegu kasutatakse reisimist liisinguga väga palju. Algul eraldas Hansa Liising 200 000 krooni, kuid see sai kiiresti täis. Siis suurendati seda 400 000 kroonile ja siis 800 000 kroonile.
Tundub, et kõige rohkem kasutavad seda inimesed, kellel raha liigub käest läbi palju ning kes hindavad seda, et nad ei pea korraga suurt summat välja käima.
Palju te liisinguga kliente juurde saite? Juurde on tulnud need, kes muidu ei saaks endale üldse reisi lubada, ja neid, kes ei taha pere peale korraga 20 000 krooni välja anda. Risk on meie peal, sest kui klient petab ja pank ei saa raha tagasi, tuleb võlg automaatselt meile.
Meil mängib rolli riskimoment ja seetõttu oleme reklaamile kulutanud väga palju.
Aasta jooksul andsime välja neli kataloogi, juba see on ligi miljon krooni.
Hetkel kuum