• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Venemaa vajab kokkuhoiupoliitikat

    Võttes kokku esimese kvartali majandustulemused ütles T?ernomõrdin, et kasvumärgid on täheldatavad mitmes majandusharus. Märtsis ja aprillis on paranenud eelarvetulude laekumine, kuid kulud on endiselt liiga suured.
    1997. a eelarveseadus sätestab, et duuma peab kinnitama uued kulutasandid, kui kvartalitulud langevad alla 90 protsendi kavandatud tasemest.
    Venemaa parteid on esitanud ettepanekuid majanduskriisi lahendamiseks, toomaks riiki välja maksude alalaekumisest ning nõrgast eelarvedistsipliinist tekkinud võlgnevuste ringist, mille tõttu miljonid inimesed elavad allpool vaesuspiiri.
    Kommunistidest saadikud on soovitanud kahekordistada ringluses olevat sularaha massi umbes 600 triljoni rublani, et üle saada vahendite nappusest ning anda firmadele ja valitsustele sel moel sularaha maksevõlgade likvideerimiseks.
    T?ernomõrdini sõnul ei kavatse valitsus seda teed minna. Riigieelarve olukorda puudutavas ettekandes ütles peaminister, et sularahamassi märgatav juurdekasv hoogustaks riigis inflatsiooni, suurendaks eelarvedefitsiiti ning tooks kaasa rubla järsu kukkumise.
    Lääne majandusspetsialistide hinnangul on inflatsiooni ohjeldamine Venemaa majandusreformide üks peamisi saavutusi alates reformide käivitumisest 1992. aastal.
    T?ernomõrdini hinnangul kasvab ringluses oleva raha mass juba niigi inflatsioonist kiiremini ja selline kasv jätkub ka tulevikus.
    Kui hinnad tõusid eelmisel aastal 22 protsenti, siis ringluses oleva raha mass kasvas 34 protsenti. Tänavuseks inflatsiooniks ennustatakse 12 protsenti, samal ajal kui rahamass peaks kasvama 30 protsenti.
    Toodang jääb tõenäoliselt mullusega samale tasemele, samas kui mõnes sektoris, nagu masinaehitus, nafta- ja kergetööstus, on toodang kasvamas.
    T?ernomõrdin tunnistas, et valitsus on oma suutlikkust maksutulude kogumisel üle hinnanud ning peab nüüd kärpima kulutusi.
    T?ernomõrdini sõnul laekus aasta nelja esimese kuuga vaid 64,6 protsenti kavandatud tuludest, samas kui kulud moodustasid kavandatust 70 protsenti.
    Nüüd soovib Venemaa valitsus vähendada kulusid 108 triljoni rubla võrra. Ettepanek läheb duumas hääletamisele homme. REUTER-ÄP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Saksa majandusajakirjanik valimiste eel: taastame Hansa Liidu!
Miks ei võiks Tallinn, Riia, Bremen ja Hamburg, aga ka teised endised hansalinnad puhuda uuesti elu sisse kunagisele Hansa Liidule? See oleks uut tüüpi linnade ja ettevõtete liit, mida juhiks mitte nostalgia, vaid soov astuda vastu Hiina hegemoniaalsetele ambitsioonidele Euroopas, kirjutab Saksamaa majandusajakirjanik Manfred Sieg (Sieg-Tech).
Miks ei võiks Tallinn, Riia, Bremen ja Hamburg, aga ka teised endised hansalinnad puhuda uuesti elu sisse kunagisele Hansa Liidule? See oleks uut tüüpi linnade ja ettevõtete liit, mida juhiks mitte nostalgia, vaid soov astuda vastu Hiina hegemoniaalsetele ambitsioonidele Euroopas, kirjutab Saksamaa majandusajakirjanik Manfred Sieg (Sieg-Tech).
Ignitis ja Šiauliu vedasid Balti börse allapoole
Tallinna börsiindeks langes täna 0,4 protsenti, 1939,5 punktini. Balti börsiindeks kukkus aga 0,9 protsenti ja lõpetas päeva 1557,1 punktil.
Tallinna börsiindeks langes täna 0,4 protsenti, 1939,5 punktini. Balti börsiindeks kukkus aga 0,9 protsenti ja lõpetas päeva 1557,1 punktil.
Elektrienergia hinnatõus paneb aina rohkem kodusele päikeseenergia-jaamale mõtlema
Juba neljas kuu järjest näeme väga olulist elektrienergia hinnatõusu ning arvestades kasvavat nõudlust elektrienergia järele ja tootmise liikumist 100% süsinikuvabaduse suunas, pole odavnemist ka lähitulevikus näha.
Juba neljas kuu järjest näeme väga olulist elektrienergia hinnatõusu ning arvestades kasvavat nõudlust elektrienergia järele ja tootmise liikumist 100% süsinikuvabaduse suunas, pole odavnemist ka lähitulevikus näha.
Suurpõllumees Tõnu Post: toit ei tohi olla odav
"...sest odavat asja raisatakse," põhjendas Saaremaa põllumajandusettevõtja Tõnu Post Äriplaan 2022 konverentsil oma väidet. Tema sõnul on ka rohepööre põllumajandusele hädavajalik, sest kõik, mis reostab õhku, jõuab otsejoones meie toidulauale.
"...sest odavat asja raisatakse," põhjendas Saaremaa põllumajandusettevõtja Tõnu Post Äriplaan 2022 konverentsil oma väidet. Tema sõnul on ka rohepööre põllumajandusele hädavajalik, sest kõik, mis reostab õhku, jõuab otsejoones meie toidulauale.