• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Millele pöörata tähelepanu sõidukikindlustuslepingu sõlmimisel?

    Ehkki sõidukikindlustuse järgi nõudlus pidevalt kasvab, ei tunne paljud kliendid kindlustusterminoloogiat. Alljärgnevalt ülevaade põhimõistetest, mida sõidukikindlustuses kasutatakse (vt samal teemal ka ÄP 27.03.97).
    Omavastutuse suurusele on kindlustuslepingu sõlmimisel küllaltki oluline tähelepanu pöörata, kuna kindlustusselts hüvitab kahju puhul ainult omavastutust ületava osa.
    Üldine põhimõte on see, et mida kõrgema omavastutuse klient valib, see tähendab -- mida suurema osa kahjust on ta nõus ise kandma, seda väiksem tuleb ka kindlustusmakse.
    Selline osa nagu hüvitamispõhimõtted kindlustuspakkumistes puudub. Ometi on kindlustuse eesmärgiks saada võimaliku kahju puhul hüvitist.
    Et kindlustusseltsi hüvitamispõhimõtetest aimu saada, tuleks hoolikalt lugeda kindlustustingimusi.
    Kui tegemist on sõiduki varguse, röövimise või olukorraga, kus sõiduki taastamime läheb kallimaks sõiduki hinnast, maksab kindlustusselts välja summa, mis võrdub sõiduki väärtusega vahetult enne kindlustusjuhtumit (miinus omavastutus).
    Kui aga tegemist on osalise kahjuga ehk olukorraga, kus sõidukit ei kanta maha, vaid ta läheb remonti, hakkavad kindlustusseltside põhimõtted juba erinema. Paljud kindlustusseltsid arvestavad hüvitisest lisaks omavastutusele maha ka sõiduki amortisatsiooni. Nii võib kindlustusvõtja sattuda olukorda, kus pärast kindlustusjuhtumit peab ta ikkagi ka suhteliselt uue sõiduki puhul maksma ise tervelt 30--40 protsenti remondiarvest.
    Viimasel ajal üha elavneval kindlustusmaastikul suureneb pidevalt sõidukite kindlustamise maht. Kui veel mõni aeg tagasi ei teinud suurem osa inimesi liikluskindlustusel ja sõidukikindlustusel vahet, siis praegu on toimunud märgatav nihe suunas, kus inimesed eristavad kindlustusliike ning eri kindlustusliikide eesmärke.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Tõnu Mertsina: USAs hakkavad intressimäärad tõusma, euroala passib
Praeguse prognoosi järgi Euroopa Keskpank eesoleva kahe aasta jooksul intressimäärasid ei muuda, küll aga lõpetatakse selle aasta märtsis pandeemia mõjude leevendamiseks mõeldud täiendavad suuremahulised varaostud, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Praeguse prognoosi järgi Euroopa Keskpank eesoleva kahe aasta jooksul intressimäärasid ei muuda, küll aga lõpetatakse selle aasta märtsis pandeemia mõjude leevendamiseks mõeldud täiendavad suuremahulised varaostud, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Investeerimistees – mis bürokraatia see veel on?
Minu lõppenud konverentsil oli karune maik juures ning aasta investor ja finantsökonoomika doktor Kristjan Liivamägi soovitas selles situatsioonis investoritel lähinädalatel oma portfell ja investeerimisteesid kriitilise pilguga üle vaadata.
Minu lõppenud konverentsil oli karune maik juures ning aasta investor ja finantsökonoomika doktor Kristjan Liivamägi soovitas selles situatsioonis investoritel lähinädalatel oma portfell ja investeerimisteesid kriitilise pilguga üle vaadata.
Toomas Taube: taasiseseisvunud Eestis sai tööõigus ühena esimestest uue seaduse
Vaid kolm päeva pärast Eesti Vabariigi põhiseaduse vastu võtmist rahvahääletusel juunis 1992 jõustus töölepingu seadus. Mitu olulist seadust, nagu näiteks asjaõigusseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus ja võlaõigusseadus, hakkasid kehtima oluliselt hiljem, kirjutab erilehes Juubel advokaadibüroo Walless partner ja vandeadvokaat Toomas Taube.
Vaid kolm päeva pärast Eesti Vabariigi põhiseaduse vastu võtmist rahvahääletusel juunis 1992 jõustus töölepingu seadus. Mitu olulist seadust, nagu näiteks asjaõigusseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus ja võlaõigusseadus, hakkasid kehtima oluliselt hiljem, kirjutab erilehes Juubel advokaadibüroo Walless partner ja vandeadvokaat Toomas Taube.
Saksa energiahiid tahab Eesti vetesse rajada hiiglaslikku meretuuleparki
Saksa energiakontsern RWE tahab Saaremaa lähistele rajada kuni 2120 MW võimsusega avamere tuuleparki ja vesinikutehast.
Saksa energiakontsern RWE tahab Saaremaa lähistele rajada kuni 2120 MW võimsusega avamere tuuleparki ja vesinikutehast.