• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Euroopa Liit rajab kodanike Euroopat

    Samal ajal kui rahandusministrid pidasid eraldi nõu, viimistlesid 15 liikmesriigi liidrid uut Euroopa lepingut, mis peab ette valmistama liidu laienemise ning saatma liikmesriikide elanikele signaali Euroopast kui kodanike Euroopast.
    Esimene edusamm oli lepe lisada uuele Euroopa lepingule tööhõive peatükk, mis võimaldab piiratud ulatuses kasutada ELi abi ning pilootprojekte ning sisaldab juhiseid liikmesriikidele uute töökohtade loomiseks.
    Põhjamaade algatatud ettepanekule olid valitsustevahelistel läbirääkimistel kaua vastu Saksamaa ja Suurbritannia, kes kartsid sellest takistust vabale turule. Londoni seisukohti muutis Tööpartei võimuletulek ja ka Bonn teatas lõpuks, et ei ole plaanile vastu, kui sinna ei kirjutata sisse otseseid rahakohustusi.
    Diplomaatide sõnul kaalusid ministrid kahte varem kasutamata allikat tööturuskeemide finantseerimiseks -- ühe miljardi ECU suurust Euroopa investeerimispanga kasumit ning ümmarguselt teist miljardit ECUd, mis on kogunenud Euroopa söe- ja teraseühenduse kassasse laekunud maksudest.
    Prantsusmaa sotsialistist peaministri Lionel Jospini ettepanek oli kasutada seda raha näiteks juba aastaid riiulil lebanud transpordi infrastruktuuri projekti finantseerimiseks, mis looks Euroopas juurde tuhandeid töökohti.
    Ka Prantsusmaa president Jacques Chirac kutsus tippkohtumise liidreid üles suurendama jõupingutusi bloki 18 miljoni töötu abistamiseks.
    «Meil tuleb Euroopa kodanikud Euroopaga lepitada. See tähendab selgete prioriteetide seadmist. Ühtlasi tähendab see liidule tõhusamate abinõude võimaldamist, et toetada liikmesriikide algatusi ning tagada Euroopa sotsiaalse mudeli säilimine ja tugevnemine,» ütles Chirac.
    Liidu rahandusministrid jõudsid eraldi kohtumisel kokkuleppele ühisrahale ülemineku stabiilsuspakti ja tööhõive ning majanduskasvu resolutsiooni suhtes.
    Euroopa Liidu rahandusvoliniku Yves-Thibault de Silguy sõnul näeb kokkulepe ette Euroopa investeerimispanga spetsiaalse laenuprogrammi käivitamise väikeettevõtete ja tehnoloogiafirmade toetamiseks.
    De Silguy ütles, et EL korraldab veel käesoleval aastal eraldi tippkohtumise tööhõivepoliitika arutamiseks.
    Voliniku sõnul on ühisrahaga liituvate riikide eelarvedefitsiiti piirav stabiilsuspakt ning resolutsioon töökohtade ja majanduskasvu edendamiseks omavahel seotud.REUTER-BNS-ÄP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Auhinnatud personalijuht: mida kaasa pakkida 2021. tööaastast?
Tööaasta 2021 on andnud nõnda korraliku kogemustepagasi, et tasub mõelda, mis jätta sisse ka 2022. aastaks ning mis mitte, kirjutab Elisa personalivaldkonna juht, 2019. aastal Eesti mõjukaimaks personalijuhiks valitud Kaija Teemägi.
Tööaasta 2021 on andnud nõnda korraliku kogemustepagasi, et tasub mõelda, mis jätta sisse ka 2022. aastaks ning mis mitte, kirjutab Elisa personalivaldkonna juht, 2019. aastal Eesti mõjukaimaks personalijuhiks valitud Kaija Teemägi.
Nafta taastub kuus nädalat kestnud langusest
Nafta hind on täna kallinenud rohkem kui dollari võrra, sest investorid loodavad, et koroonaviiruse omikrontüve sümptomid on kerged, ja see aitas riskantsematel varadel kallineda. Lisaks sellele on ebatõenäoline, et Iraan oma eksporti suurendab, nii nagu varem oodati, vahendab Reuters.
Nafta hind on täna kallinenud rohkem kui dollari võrra, sest investorid loodavad, et koroonaviiruse omikrontüve sümptomid on kerged, ja see aitas riskantsematel varadel kallineda. Lisaks sellele on ebatõenäoline, et Iraan oma eksporti suurendab, nii nagu varem oodati, vahendab Reuters.
Omikron jõudis Lätti
Omikroni nimega uus koroonatüvi tuvastati pühapäeval Lätis, vahendab Läti ringhääling LSM.
Omikroni nimega uus koroonatüvi tuvastati pühapäeval Lätis, vahendab Läti ringhääling LSM.
Põllumeeste sissetulekust viiendik tuli toetustest
Eelmisel aastal olid põllumajandustootjate sissetulekud keskmiselt 142 174 eurot ettevõtte kohta, toetusi (v.a investeeringutoetused) saadi samas keskmiselt 30 281 eurot ettevõtte kohta ehk 21% kogu sissetulekust, teeb maablogi kokkuvõtteid põllumajandusliku raamatupidamise andmebaasi andmetest.
Eelmisel aastal olid põllumajandustootjate sissetulekud keskmiselt 142 174 eurot ettevõtte kohta, toetusi (v.a investeeringutoetused) saadi samas keskmiselt 30 281 eurot ettevõtte kohta ehk 21% kogu sissetulekust, teeb maablogi kokkuvõtteid põllumajandusliku raamatupidamise andmebaasi andmetest.