Energiamängu uus partii

Sakslastelt saime autod, rootslastelt lipsunõelad, ameeriklastelt lipsud ja äriplaani. Nüüd võiks proovida, mida näiteks soomlastel või prantslastel meile pakkuda on, mõtiskleb mängujuht, majandusministeeriumi asekantsler Arvi Hamburg, asudes jagama uusi kaarte mängus «Eesti energeetika tulevik».

Äripäeva arvates saab üha selgemaks, et Eesti Energia, eeskätt ettevõtte võtmeosa -- elektrienergia tootmise -- kiire ja tulemusliku erastamise asemel on siinsed asjassepühendatud isikud sisse võetud kõikvõimalike läbirääkimiste pidamisest.

Juba mitu aastat on erinevate välisfirmadega tiiba ripsutatud, kuid tulemuseks on ainult sügavam takerdumine ohtrate ametlike ja mitteametlike lubaduste võrku. Põhjus on selles, et isekeskis on elektrijaamade ja laiemalt Eesti energeetika probleem selgeks vaidlemata ning eesmärk, mida tahetakse saavutada, kindlaks määramata.

See ebamäärasus on lubanud osaval mängujuhil Hamburgil seni ka mänguseltsilisi üle parda heita, kui nende vastu huvi kaob. Näiteks polnud tal mingi kunst allkirjastada kõigepealt koostöös ameeriklastega valminud ASi Narva Elektrijaamad äriplaan ning seejärel, vaid mõni nädal hiljem, energeetikanõukogu otsus, mis selle äriplaani sobimatuks tunnistas.

Märgid jänkide vältimisest ilmnesid aga juba kevadel, kui Tiit Vähi kokkulepitud kohtumisele tulemata jättis ning nad oma nõuniku jutule saatis. Heaks ettekäändeks sobis toona pikaleveninud kohtumine presidendiga peaministri korteriprobleemide asjus.

Üha selgemaks saab seegi, et hämaruse looriga varjutatud läbirääkimised ühe ei-tea-mis-põhjusel väljavalitud välisfirmaga ei ole sobiv tee erastamiseks. Tuleb nõustuda akadeemik Endel Lippmaa väitega, et nõukogude stiilis ühisfirma asutamise aeg on möödas.

Toimetus jääb juba varemgi oma juhtkirjades avaldatud seisukoha juurde, et Eesti ja Balti elektrijaama erastamiseks tuleb välja kuulutada avalik konkurss ning seda tuleks teha võimalikult kiiresti. Konkursi korraldamine tuleb usaldada erastamisagentuurile. Hiljutine Eesti Merelaevanduse erastamine lubab oletada, et agentuur saaks ka sellise mahuga ettevõtmisega hakkama.

Seni puudu olnud energiaseadusega on elektrijaamade erastamisprotsessile ka seaduslik raam ümber pandud -- Eesti riigi kätte jääb 51protsendine osalus, müüki läheb kõige enam 49 protsenti.

Asjaolu, et varem ostuhuvi üles näidanud Preussen Elektra, Vattenfalli, Imatran Voima, NRG Energy, Duke Energy kõrval võivad Eesti kaubandus-tööstuskoja eestvedamisel oma jõu ühendada ka kohalikud ärimehed, nagu kirjutab tänane Eesti Ekspress, on selge märk hoopis laiemast huvist elektrijaamade erastamise vastu.

EKTK arvamuse on koja president Toomas Luman lubanud majandusminister Jaak Leimannile esitada 15. augustiks. Lumani sõnutsi suudaksid eestlasedki 60 miljonit dollarit kokku saada. NRG soovib oma osaluse eest maksta teatavasti 67 miljonit.

Mis Eesti Energia ja NRG praegu veel lahtisest ühisest äriplaanist saab, tuleb valitsusel otsustada hiljemalt 30. septembriks. Aga keegi ei sunni valitsust oma otsusega nii kaua ootama. Toimetuse arvates võiksid erastamisagentuuri esindajad tuleval nädalal puhkuselt tulles hakata tasapisi juba ka elektrijaamade erastamist ette valmistama.