Riiklike toetuste kajastamine raamatupidamises

Artikkel

- Uudised
- 17. august 1997 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Riiklike toetuste kajastamine raamatupidamises
Eesti raamatupidamise seadus-andlus otseselt riiklike toetuste kajastamist ei reguleeri.
Üldise põhimõtte annab soetusmaksumuse printsiip, mille kohaselt võetakse tasuta saadud raha arvele tuluna ja tasuta saadud mitterahalised varad lähtudes soetusmaksumuse printsiibist 0-maksumusega. Kui tasuta saadud vara müüakse edasi, kajastatakse müügihinda realiseerimiskasumina.
Kuna riiklikke toetusi ei saa täielikult võrdsustada tasuta kingitusega, ei ole need põhimõtted siiski piisavad.
Täpsemalt aitavad riiklike toetuste arvestust selgitada rahvusvahelised raamatupidamise põhimõtted.
Riiklikud toetused ei pruugi olla saadud ainult otse riigilt, vaid ka riiklikelt või nendega võrdsustatud rahvusvahelistelt organisatsioonidelt.
Mõnikord võib olla tegemist ulatuslike projektidega ning toetuste suurus võib ületada ettevõtte või organisatsiooni enda tavapärase äritegevuse mahu mitmekordselt.
Toetuste kajastamine aastaaruande seisukohast on seega oluline vähemalt kahel põhjusel: toetused tuleb kajastada, kasutades õiget meetodit ja niimoodi, et oleks tagatud ettevõtte aastaaruannete võrreldavus.
Et aastaaruanne peab olema võrreldav ettevõtte enda varasemate ja tulevaste aruannetega ning teiste sarnaste ettevõtete aruannetega, tuleb näidata, millist mõju on riiklikud toetused avaldanud ettevõtte perioodi finantstulemustele.
Riiklikud toetused võivad olla erinevates vormides:
- raha;
- tagastamata laenud;
- põhivarade andmine ettevõttele omandisse.
Riikliku toetuse kajastamise viis aastaaruandes sõltub esmajoones riikliku toetuse otstarbest.
Otstarbe järgi võib riiklikud toetused jagada kaheks:
1) toetused, mis ettevõte saab mingi konkreetse põhivara soetamiseks või projekti sooritamiseks. Selline toetus võib olla näiteks mõne projekti rahastamine, mida ilma toetuseta poleks tehtud;
2) toetused, mis on käsitletavad otsese finantsabina ettevõttele.
Toetused, mis on käsitletavad otsese finantsabina ettevõttele, tuleb kajastada kasumiaruandes sellel perioodil, mil toetus muutus ettevõttele kättesaadavaks.
Toetused, mis on saadud põhivara soetamiseks või pikaajaliste projektide kulude katmiseks, tuleb kajastada kasumiaruandes toetusega kaetavate kuludega samal perioodil.
Mõlemat liiki toetused kajastatakse kasumiaruande kaudu. Toetuste kirjendamine otse omakapitali ilma kasumiaruannet läbimata ei ole rahvusvahelise praktika kohaselt lubatud.
Põhivarade soetamisega seotud toetuste kajastamiseks on kaks võrdselt lubatavat võimalust:
- toetus võetakse arvele bilansi passivas tulevaste perioodide tuluna. Toetus kajastatakse kasumiaruandes muude ärituludena vastavalt toetuse eest soetatud vara amortisatsioonikulule;
- toetuse võrra vähendatakse vara soetusmaksumust. Amortisatsiooni arvestatakse juba vähendatud soetusmaksumusest.
Mõlemad meetodid annavad sama lõpptulemuse.
Teine meetod võib olla lihtsam raamatupidamises kajastada. Juba soetamisel vähendatakse vara maksumust ja amortisatsiooni arvestamise baas on lihtsalt väiksem.
Samas on esimese meetodi eeliseks see, et kõik erinevatel perioodidel soetatud varad on arvele võetud ühtse meetodi alusel, tagades parema aruannete võrreldavuse.
Ükskõik kumba meetodit kasutada, tuleb aastaaruande lisades selgitada kasutatud meetodi sisu ja millist mõju see ettevõtte perioodi finantstulemusele avaldas.
Hetkel kuum