Majandus rahvusvahelistub

Helsingi kaubandusülikooli professor Reijo Luostarinen ja abiprofessor Heli Korhonen on rühmitanud Euroopa riigid majanduse rahvusvahelisusastme järgi nelja rühma. Uuringu aluseks on nad võtnud selle, kui suure osa moodustab traditsiooniline eksport riigi firmade rahvusvahelisest kogukäibest.

Madalaimas rühmas ehk algetapil on need riigid, mille firmade rahvusvahelisest kogukäibest vähemalt kolm neljandikku annab traditsiooniline eksport. Sellesse gruppi kuulub näiteks Portugal.

Teise rühma on arvatud riigid, mille firmade traditsioonilise ekspordi osakaal on 51--75% ja firmadel on juba välismaal olemas müügi- ja tootmisüksusi. Seda gruppi esindab ?veits.

Kolmandas rühmas ehk kasvuetapiriikides on firmade rahvusvaheline tegevus veelgi aktiivsem ning vastavalt on vähenenud nende tavapärane eksport. Sinna kuuluvad suurriigid Saksamaa ja Suurbritannia, aga ka Taani.

Neljandas ja kõige arenenumas rühmas on riigid, mille firmade traditsiooniline eksport moodustab kuni veerandi nende rahvusvahelisest kogukäibest.

Soome teadlaste arvates on üllatav see, et Saksamaa on endiselt kolmandas rühmas nagu 1970. aastatel ning et viimastel aastatel majanduslikult väga edukas Iirimaa on alles teises ehk arenguetapis.

Kui teadlased olid riigid rühmadesse jaganud, uurisid nad igas konkreetses riigis, kuidas neis käib firmade rahvusvahelise tegevuse toetamine. Ja selgus huvitav tõsiasi, et enamikus riikides soodustati endiselt traditsioonilist eksporti, mis ei vasta päriselt riigi arengu huvidele.

Soome teadlased on seisukohal, et riikide väikestel ja keskmistel firmadel tuleks algusest peale panna rohkem rõhku oma tegevuse rahvusvaheliseks muutmisele ja teha seda pikaajalise arenguprogrammi alusel. Ühtlasi eeldab see riigi ekspordi edendajatelt firmade tegevuse ja vajaduste paremat tundmist. KL-ÄP