Kas Maapanka oli õige päästa?

Maapanga minevik on suhteliselt tume ja riskantne. Kui EBRD sinna raha sisse pani, siis kindlasti ta sel hetkel aitas seda minevikust tulenevat taaka siluda. Ja see on EBRD kui äriorganisatsiooni poolt riski jagamine. Ka Hüvitusfondi ligitulek on olukorra leevendamine, kas see Hüvitusfondi poolt kõige õigem on, ma selles kahtlen.

Viimase operatsiooni kohta ma ütleks -- see on vihma käest räästa alla.

Sellise bilansimahuga pank, nagu Maapank, peab varem või hiljem ühinema. Mida kaugemale see aeg lükkub, seda halvemad arvatavasti on ühinemise tingimused Maapanga omanikele tulevikus. Mida aeg edasi, seda rohkem on Maapangal eksistentsiaalsete probleemide lahendamiseks vaja ühineda.

Usun küll. Selliseid raskusi, nagu olid aasta alguses, praegu ei ole. Kas Maapank peaks kellegagi ühinema, ma ei oska öelda. Täna vist ei ole seda vaja. Kui keegi on madalseisus, pressitakse talle peale väga kehvad tingimused. Ma arvan, et ta peab ise olukorrast välja tulema ja siis on teine lugu -- kellega ta ühineb. Tal on täna ikkagi maameeste ni??, ta on leidnud oma kindla koha, kus ta tegutseb. Ma arvan, et täna ei ole ühinemine kuidagi otstarbekas. Maapank on keerulisematestki olukordadest välja tulnud ja tuleb seekord ka. Maamehed üldised on väga vintsked vennad.

Kui keegi ostab aktsiaid, ma ei nimeta seda päästeoperatsiooniks. EBRD on pank, kes käsitles seda kui finantsinvesteeringut, ta on Eestisse ennegi investeerinud. Ta esitles seda järjekordse projektina, mina ei näe siin mingit abistamisorganisatsiooni. Hüvitusfond on olnud ise omanik ja partner. Ma ei julge väita, et Hüvitusfond oleks oma raha Maapanka pannud päästeoperatsioonina.

Börsikriisi järel on olukord tõesti mõnevõrra raskem. Tehingut Hansapangaga võib tinglikult pidada päästeoperatsiooniks.

Kõik need sammud on olnud vajalikud. Minu jaoks on Eesti panganduspoliitika pluss see, et pangandusmaastik on küll pidevalt korrastunud, aga ei ole lastud tekkid suuri krahhe. Küll aga on minu isiklik nägemus see, et Maapank peab kellegagi liituma, aga seda ei ole võetud kuulda. Iseseisev pank on võimalik, aga selleks peab olema geniaalne äriplaan.

Kui päästerõngas on antud, on organisat-sioon edasi elanud. Lootusetut asja ei aita ka mitu päästerõngast, ikka upub ära. Selles mõttes on asi õigustanud ennast.

Kas see efekt on olnud piisav, et pank tegutseks nüüd, ütleme, kümme aastat, see on iseküsimus. See sõltub rohkem sellest, kas pank leiab endale ni?i ja strateegia.

Pangandusturg kisub sinna poole, et Eestis jäävad ilmselt mõned tugevad suured ja siis need, kes suudavad olla oma ni?is, nii et keegi neid ei kõiguta.

Maapanga filosoofia on olnud teistest erinev -- minna maapiirkondadesse ja tekitada see ni??, mis on seni alahinnatud, seni on koondutud rohkem Tallinnasse. Kui Maapank oleks kellegi külge liidetud, oleks me selle ni?i lihtsalt kaotanud.

Võtmeküsimus ongi selles, kuivõrd suudetakse olla oma kursil, põhjendada oma strateegia vajalikkust.