Liikluskindlustuse poliis võtab plastkaardi kuju

Liikluskindlustuse fondi peadirektor Veljo Tinn ütles, et esialgu katsetatakse uut süsteemi ASA kontorites, kuid hiljem võivad sellega ühineda ka kõik teised kindlustusseltsid.

Tinni väitel jääb süsteemi rakendamiseks vajalik investeering 6--7 miljoni krooni piiresse. Selle summa eest ostab fond tarkvara, teatud hulga kaarte ja terminaale ning kaardilugejad politsei tarbeks.

Tarkvara on valmistanud ASAga samasse AB Kindlustuse Gruppi kuuluv AS AB Intech, mille nõukogu esimees Sergei Net?ajev on ühtlasi ASA Kindlustuse peadirektor.

Veljo Tinni sõnul piirdub AB Intechi roll süsteemi käivitamisega, seadmeid ostma ja kaarte emiteerima hakkab liikluskindlustuse fond ise.

ASA Kindlustuse peadirektor Sergei Net?ajev täpsustas, et kiipkaardi omahind on 7--15 dollarit, tema tehniline eluiga aga kuni kaheksa aastat. «Lõppkokkuvõttes ei tule kaartide soetamine kindlasti kallim kui paberi ostmine poliiside trükkimiseks,» väitis Net?ajev. «Kliendi seisukohalt on mugavus selles, et kord kaardi ostnuna piisab tal edaspidi juurdemaksete tegemisest suvalises terminaalis.»

Veljo Tinn märkis, et kui ainuüksi paberist poliisi väljastamise kulu on täna 24 krooni ja keskmine poliis kehtib vaid kaks kuud, siis peaks kaheksa aastat toimiv mikroprotsessorkaart võimaldama kindlustusseltside kulude märkimisväärset vähendamist.

Politseile vajalike kaardilugejate omahind on Sergei Net?ajevi sõnul 6--10 dollarit tükk. «Isegi kui osta loendur igasse politseiautosse, on jutt vaid kuni 5000 dollarist, mis ei tohiks Eesti riigile üle jõu käia,» lausus Net?ajev.

Tinni sõnul on liikluskindlustuse fondi seisukohalt esmatähtis saada korda oma andmebaas ning võimaldada kõigile kindlustusseltsidele ja politseile sellega kiire infovahetus.

«Eriti oluline on see nüüd, kui liikluskindlustuse boonusklassid on maksimaalselt diferentseeritud,» märkis Tinn. «Kui riskikoefitsient jääb nii suurde vahemikku kui 0,4--3,0, ei saa andmebaase enam käsitsi pidada.»

Tinni ütlusel ei vaja kaardisüsteemile üleminek muudatusi seaduses, kuivõrd mingeid nõudeid liikluskindlustuse poliiside vormi kohta pole kehtestatud. «Muidugi tundub esialgu harjumatu, et üks riiklik dokument on äkki plastkaardi kuju võtnud, aga mis siis sellest,» ütles Tinn.