Alates eilsest tõstis Venemaa keskpank refinantseerimise määra seniselt 28 protsendilt 42 protsendile ning lombardi määra 36 protsendilt samuti 42 protsendile.
«Tõstame intressi, et lõpetada rubla devalveerimise kuulduste ümber vallandunud paanika,» ütles keskpanga juht Sergei Dubinin.
Üksnes jaanuarikuu jooksul on Venemaale tehtud portfelliinvesteeringud vähenenud 28,8 miljardi krooni võrra. Alates aastavahetusest on kursid Moskva börsil kukkunud 35 protsenti. Investorid, kes varem ei uskunud Aasia kriisi mõju Venemaa majandusele, on meelt muutnud ja oma väärtpaberid maha müünud.
Keskpanga valuutareservid on jaanuaris 2 miljardi dollari võrra vähenenud, ulatudes 16 miljardi dollarini.
Investorite huvipuuduse tõttu tuli läinud kolmapäeval esimest korda pärast 1995. a augustit tühistada riigilaenuobligatsioonide müük.
Asjaolu, et Venemaal tuli taas intresse tõsta, on halb enne -- vahetuskursi kaitseks rakendatud abinõud pärsivad majanduskasvu ning lisavad vett nende veskile, kelle sõnul on nüüd Venemaa käes kord Aasia kriisi mõju tunda.
Välismaa ja Venemaa analüütikud on eri meelt selles, kas toimuv kajastab rubla tegelikku nõrkust või manipuleerivad välisinvestorid tekkinud olukorraga, et sundida Venemaa valitsust lähinädalatele kavandatud Rosnefti erastamise osas järeleandmisi tegema. Vene eksperdid näevad rünnakus rubla vastu Ameerika ja Euroopa investorite kokkumängu.
?veitsis Davosi majandusfoorumil viibivad Venemaa ministrid kinnitasid aga, et otsest ohtu majandusele ei ole.
«Halvim on möödas,» ütles esimene asepeaminister Anatoli T?ubais, viidates mullu Venemaal esimest korda pärast reformide algust saavutatud 0,4protsendilisele majanduskasvule. T?ubaisi sõnul kasvab Venemaa majandus tänavu 2--4 protsenti.
Samas tunnistas T?ubais, et finantsprobleemid on vaid osaliselt lahendatud.
«Venemaal on majanduskatastroofi oht möödas,» kinnitas ka portfellita minister Jevgeni Jassin. Jassini sõnul on majandusreformid Venemaal jõudnud nii kaugele, et poliitilised tegurid neid enam ei mõjuta. Vähemalt mitte enne 2000. a presidendivalimisi. REUTER-DI-RFE-BNS
Seotud lood
Et riigiametid või elutähtsate teenuste osutajad pakuvad küberkurjategijatele huvi ei üllata kedagi. Tõsiasi, et igapäevaselt rünnatakse ka väikeettevõtteid tuleb ilmselt paljudele uudisena – sageli ka neile endile.
Enimloetud
1
Ka Villig avas oma padeliäri
3
Droonimüüja: Eesti on teistest maha jäänud
5
Investor ootaks madalamat hinda
Hetkel kuum
Ka Villig avas oma padeliäri
Investor ootaks madalamat hinda
Tagasi Äripäeva esilehele