Eestile jätkuks ühest valvekeskusest

«Pole mingit mõtet sellel, kui näiteks Vabaduse väljaku eri nurkades seisavad väljakutse ootel ESSi, ESC, Akropoli ja Claudia autod, samal ajal kui mitmed muud piirkonnad on meie patrullide poolt täiesti katmata,» põhjendab ESS Security juhatuse esimees Hando Sulev ühtse valvekeskuse mõtet.

Sulevi sõnul ei vea Eesti väiksuse tõttu kahte korralikku valvekeskust välja.

ESSi idee kohaselt saabuksid kõigi turvafirmade klientide väljakutsed ühtsesse dispet?erkeskusse, kust saadud korraldustele reageerivad eri turvafirmade patrullautod.

ASi Claudia nõukogu esimees Andrus Nurga avaldab arvamust, et iga suurem turvafirma jääb ka tulevikus ikkagi enda dispet?erkeskuse juurde. «Ainuke tähendab paratamatult monopoli,» sõnab Nurga. «Spetsialiseerumine peab muidugi toimuma, kuid vastukaal monopoli tekkele siiski jääma.»

Samas ei tee Nurga ESSi ettepanekut päris maha, vaid viitab asjaolule, et väiksematel turvafirmadel seisab paratamatult ees osaline või täielik liitumine suurematega. Nurga osutab ASide Claudia ja Barracuda koostööle, mis praegu pole küll lõplike lepingutega kaetud.

Ühtne operaatorteenus on majanduslikult mõistagi kasulikum, tunnistab ASi ESC nõukogu esimees Jaanus Rahumägi.

Aga kui konkureeriva turvafirma patrullauto sõidab väljakutse peale võõrale objektile, siis ta ei tea ju, milline leping kliendi ja turvafirma vahel on sõlmitud ning millises vastutuse määras kokku on lepitud, lisab Rahumägi.

Rahumägi leiab, et ühtse operaatorkeskuse loomine võib kõne alla tulla kaugemas tulevikus, kui turvafirmade suhted on stabiliseerunud.

Selleks tuleks kõigepealt ära oodata Eesti Valvekoondise varade erastamine, sest ükskõik milline turvafirma selle ka ei võidaks, ei hakka ta säilitama topeltkeskust. Rahumägi viitab seejuures koostööle Levicomiga, kellele kuuluva GSM-mobiilivõrgu ärakasutamine annab võimaluse juhtida kogu klienditeenindust üksnes Tallinnast.

Ka Hando Sulev on seda meelt, et topeltvalvekeskuse ülalpidamine on mõttetu.

Eesti turvaettevõtete liitu kuulub 17 valveteenuseid ja turvatehnikat pakkuvat firmat, kus töötab praegu ühtekokku ligi 2900 turvatöötajat.

Kui 1996. aastal oli turvafirmade kogukäive 413 miljonit krooni, siis möödunud aastal juba 555 miljonit krooni.

Puhtalt valveteenuste osas on need numbrid vastavalt 255 ja 311 miljonit krooni ning turvatehnika paigalduse ja müügi osas vastavalt 115 ja 161 miljonit krooni.