Euroopa riikide eksamipäev

Enamik, välja arvatud Prantsusmaa poliitikud, nõuab Maastrichti lepingus sätestatud rahaliiduga ühinemise tingimuste ranget tõlgendamist. Ilmselt see nii siiski ei lähe, sest 3protsendilise eelarvedefitsiidi nõuet ei täidaks siis ei Prantsusmaa ega Saksamaa. Ainult neli EMU 11 kandidaadist täidab nõude, mille järgi välisvõlg ei tohi ületada 60% SKTst.

Välisvõla kriteeriumi täitmiseks tuleb riikidel viimase aja tõlgenduse kohaselt tõestada, et võlg on vähenemas ning riigi eelarvepoliitika suudab tagada 60% taseme saavutamise. Praegu ületab nii Itaalia kui Belgia välisvõlg 120% SKTst ning kasvanud on ka Saksamaa võlg.

Olulisem näitaja on aga eelarvedefitsiit ning siin pingutavad kõik riigid, et 3% nõue täita. Prantsusmaa suurendas mullu ettevõtete maksukoormat 50 mld krooni võrra, kärpis kaitsekulutuste eelarvet ning korraldas mitu erastamist. Ka Saksamaa on lubanud tingimuse täita, ehkki tööpuuduse kasv on tinginud maksutulude vähenemise ning abiraha suurenemise.

ELi statistikabüroo Eurostat peab tagama, et riikide majandusnäitajaid hinnatakse ühtsete arvestuspõhimõtete alusel. Et see on vajalik, kõneleb kas või Soome näide, kellel tuli oma 1996. a eelarvedefitsiiti suurendada 2,6 protsendilt 3,1-le.

Saksamaa keskpanga juht Hans Tietmeyer hoiatab, et EMU riikide valimine võib muutuda poliitiliseks näitemänguks, kui ühinemiskriteeriume ei tõlgendata täie rangusega.

Hollandi rahandusminister Gerrit Zalm ähvardanud tagasi astuda, kui Itaalia pääseb rahaliitu esimesse vooru ning Briti keskpanga juht Eddie George on küsimärgi asetanud nii Hispaania, Itaalia kui Prantsusmaa juurde.

Kui ka kõik 11 riiki rahaliidu eksamil läbi saavad, kätkeb tulevik siiski hulgaliselt kahtlusi.

Praegu on ELi riikidele soodne nii konjunktuuri kasv kui rekordiliselt madal intressitase, mis hoiab laenukulud väiksed. Sellest hoolimata on raskusi defitsiidinõude täitmisega. Kui aga konjunktuur langeb ja intressid kasvavad, muutub defitsiidi kontrollimine veelgi raskemaks, ennustavad analüütikud. DI