Ehitusfirmade ühinemisteade raputas turgu

Aktsiate hinnad Tallinna börsil liikusid möödunud nädalal ilma selge trendita. Kui veel esmaspäeval valitses turul selge tõusumeeleolu, siis järgmistel päevadel toimus vahepealse kiiret tõusu tasakaalustav hinnakorrektsioon. Reede õhtul viis Hansapanga täna selguvatele veebruarikuu tulemustele mänginud investorite tegevus turu taas veidi üles. Nädalaga tegi ÄP indeks 0,7protsendise languse ja lõpetas reede õhtul 752,59 punktil. Kauplemine oli keskmisest veidi aktiivsem -- börsisüsteemi 492,4 mln kr nädalakäive moodustas kapitalisatsioonist 3,21% (aasta keskmine on 2,9%).

Nädala intrigeerivaimaks sündmuseks oli vaieldamatult börsi põhinimekirjas kaubeldavate ehitusfirmade EMV ja Merko Ehitus ühinemisteade. Väidetavalt liikus selleteemaline kõlakas turul juba mõnda aega, millest annab tunnistust ka aktsiate kasvanud käive ja märgatavalt kerkinud hinnad. Teisipäeva hommikuks paisus kumu aga juba sedavõrd suureks, et börs otsustas kauplemise Merko Ehituse ja EMV aktsiaga täpsemate kommentaaride saamiseni peatada.

Kolmapäeva õhtul avaldasidki asjaosalised börsiteate, milles kinnitasid firmade ühinemisplaani. Täpsem liitumiskava saab valmis kahe nädala jooksul. Esialgse kokkuleppe kohaselt jaguneb aktsiakapital ühinenud firmas suhtega 59% Merko Ehituse praegustele omanikele ja 41% EMV omanikele. Teisipäeva hommikuste hindade järgi oleks suhe olnud aga vaid 54--46 Merko Ehituse kasuks. Neljapäevase börsipäeva jooksul kerkis Merko Ehituse aktsia 18,3%, samal ajal kui EMV aktsia hind 4,4% võrra langes. Esialgu veidi hämmeldust tekitava liikumise tulemusena kauples turg aga ettevõtted täpselt ühinemisplaanis määratud proportsiooni.

Kogu turul valitsenud näiline korrektsioon leidis suuremalt jaolt aset pangasektoris, kuid viimase suure osakaalu tõttu mõjutas märkimisväärselt summaarseid näitajaid. Börsisüsteemis kaubeldavast 28 aktsiast langesid nädalaga 10, neist 5 olid pangaaktsiad. Ainsana jäi pankadest nädalaga tõusjate poolele Ühispanga aktsia (nädalaga +0,5%, 72 kroonile.

Eelsoodumuse mõningaseks korrektsiooniks pangasektoris lõi viimase aja kiire tõus, mis pani mitmed investorid mõtlema teenitud kasumi väljavõtmisele. Likviidsemate aktsiate puhul on spekuleerimisaltide investorite osakaal suurem ja seetõttu ka lühiajalised spekulatiivsed liikumised tõenäolisemad. Täiendava impulsi kasumivõtmiseks andsid kindlasti ka pankade veebruarikuu oodatust ehk veidi kesisemad majandustulemused.

Suurima languse pangasektoris tegi Hoiupanga aktsia, mille hind kukkus nädalaga 3,05%, 143 kroonile. Suurima käibega oli taas Hansapanga aktsia (119,51 mln kr), kuid tema osakaal börsisüsteemi kogukäibes oli vaid 24,3% tavapärase 35--40% asemel.

Samal ajal kui pangasektor tegi nädalaga 1,9protsendise kukkumise, liikusid tööstussektori aktsiad keskmiselt 2,8% võrra üles. Tööstussektori kasvanud populaarsust iseloomustab ka viimase kuu võrdlus, kus pangasektori indeks on kerkinud 3,8% ja tööstussektori indeks 22,5%. Paremaks on muutunud ka börsi käibestruktuur, kus tööstusaktsiate osakaal on viimastel nädalatel tõusnud ca 1/3ni varasema 10% asemel.

Möödunud nädalavahetusega algas kohalikul aktsiaturul aastakoosolekute periood. Otsa tegi laupäeval lahti suusa- ja mööblitootja Viisnurk. Arutlusel oli ka fondiemissiooni korraldamine, mille tulemusel peaks ettevõtte aktsiakapital kasvama 7 korda.