• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Harku vangla naistel kottide monopol

    Harku naistevanglas paberkotte tootva OÜ Dispak juhatuse esimees Anti Sarap ütleb, et ei Eestis ega mujal Euroopas keegi selliseid kotte ei tee.
    Vangla tootmistsehh meenutab nii ilmelt kui lehalt loomalauta. Laudade taga istub või seisab 10--15 naist. Kõik teevad ajakirjanike saabudes usinasti tööd, ehkki brigadir Eike Kauberi sõnul on tsehhis selliseidki, kes ei viitsi tööd teha. «Kes pole ikka harjunud tööd tegema, see ei tee seda ka siin,» lausub ta.
    Kauber on Harkus olnud juba seitse kuud ning jääb sinna veel kuueks aastaks. «See on suur asi, et saab tööd teha -- aeg läheb kiiremini edasi,» räägib Kauber.
    Idee kasutada vange paberkottide tootmisel tingis vajadus odava ja stabiilse tööjõu järele. «Me proovisime algul endisi, mingisse usku pööratud vange, kuid need jooksid lõpuks ikka laiali, viinaviga tuli tagasi,» kõneleb Sarap.
    OÜ Dispak maksab lepingu alusel töö eest vanglale raha, millest töölised saavad vangla ettekirjutuste järgi omale umbes neljandiku.
    «Muidugi lähevad sealt maha võimalikud kohtukulud ja muud kulutused,» selgitab Kauber.
    Peamiselt läheb toodang ekspordiks Soome ja Rootsi. Välismaale lähevad Sarapi sõnul kahe-kolmetuhandesed tellimused.
    Kuid Sarap räägib, et ka Eesti firmad ostavad nende kotte, pakendeid jms. Eestis on OÜ-l Dispak 85 klienti, firma Pelgurannas asuva kontori riiulitel on näidistena välja pandud näiteks Gloria veinikeldri pudelikotike, samuti ABC Kinga jalanõudekott. «Eesti ettevõtete tellimused on nii 500--1000 kotti,» lausub Sarap.
    Rootsi eksporditakse põhiliselt kotte sõnniku ja kartulite jaoks, nagu kottidele trükitud kirjast võib järeldada. Firmade logod teeb Dispak siiditrükiga ise. Samuti punutakse kotisangad ja tehakse kottidele mustreid. «Vangid teevad sisuliselt ainult tooriku,» tõdeb Sarap.
    «Eestlane on siiski veel kilekotis kinni,» kurdab Sarap. Ta lisab, et selleks müüb OÜ Dispak ka kilekotte. Küll Rootsis tehtut ning Eestis logodega varustatut.
    Rootsis on ettevõttel üks koostööpartner, kes samuti mingil määral pakendeid toodab, ka paberist, ning neilegi pannakse Dispakis logo peale.
    OÜ Dispak pole oma üheksa tegutsemiskuu jooksul veel investeeringuid tagasi saanud. «Käive on küll suurenenud, kuid kasumi saamine võtab aega,» nendib Sarap.
    Meie klientideks on saanud firmasid, kellest poleks seda üldse oodanud, aga samas on osa neist, kes võiksid olla potentsiaalsed kliendid, meie pakkumuse tagasi lükanud, kirjeldab ta äris ette tulnud ootamatuid pöördeid.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

ERIALi juhtfiguuri kaitsja: kahtlustus ei ole lõplik tõde, riigi sõna meedias ei saa olla lõpmatuseni vaba
Sõltumata sellest, mis on kirjas lõplikus kohtuotsuses, võib ajakirjanduses kajastatu jääda elu lõpuni kaasas käima, kirjutab advokaadibüroo TGS Baltic advokaat ning ERIALi ühe juhtfiguuri Daniela Dalberg-Dyageleva kaitsja Meeli Rondel vastukajana uudisele, et kaitsjad soovisid ERIALi kohtuistungi osaliselt kinniseks kuulutamist.
Sõltumata sellest, mis on kirjas lõplikus kohtuotsuses, võib ajakirjanduses kajastatu jääda elu lõpuni kaasas käima, kirjutab advokaadibüroo TGS Baltic advokaat ning ERIALi ühe juhtfiguuri Daniela Dalberg-Dyageleva kaitsja Meeli Rondel vastukajana uudisele, et kaitsjad soovisid ERIALi kohtuistungi osaliselt kinniseks kuulutamist.
Skillz – mäng pole lõppenud ning palju on veel tõestada
Olgu koroonakriis või mitte, mobiilsete seadmete kasutamine kasvab tänapäeva tehnoloogilises maailmas igal juhul. Skillzi börsiletulek on olnud nagu sõitmine tõelistel Ameerika mägedel.
Olgu koroonakriis või mitte, mobiilsete seadmete kasutamine kasvab tänapäeva tehnoloogilises maailmas igal juhul. Skillzi börsiletulek on olnud nagu sõitmine tõelistel Ameerika mägedel.
November tõi 13 aasta suurima hinnatõusu
Tarbijahinnaindeks tõusis novembris võrreldes oktoobriga 1,8% ning võrreldes eelmise aasta novembriga 8,8%, teatas statistikaamet. Mulluse novembriga võrreldes olid kaubad 7,6% ja teenused 11,2% kallimad.
Tarbijahinnaindeks tõusis novembris võrreldes oktoobriga 1,8% ning võrreldes eelmise aasta novembriga 8,8%, teatas statistikaamet. Mulluse novembriga võrreldes olid kaubad 7,6% ja teenused 11,2% kallimad.
Swedbank tunnetab tarbija niigi tugeva kindlustunde kasvu
Eesti tarbija kindlustunne on kasvuteel, mida mõjutavad peamiselt palkade kasv ja suurenev tööjõupuudus, ütles Swedbanki eraisikute panganduse juht Tarmo Ulla.
Eesti tarbija kindlustunne on kasvuteel, mida mõjutavad peamiselt palkade kasv ja suurenev tööjõupuudus, ütles Swedbanki eraisikute panganduse juht Tarmo Ulla.