Intervjuu Maapanga endise juhatuse liikme Ain Kelusega

Deposiitleping on sõlmitud tähtajaga jaanuar 1999. Ma olen veendunud, et Maapank saab selle raha tagasi.

Iga laenu puhul on nii, et selle tagatiseks tuleb midagi pantida. Maapanga ja Hüvitusfondi vahel oli sõlmitud ligi kümme pandilepingut.

Mina kirjutasin loomulikult alla. Vahel pantis pank laene, vahel hooneid. Mul oli õigus seda teha. Igal juhatuse liikmel oli allkirjaõigus. Äriseadustiku järgi on see ettevõtte igapäevategevus.

Igaüks võib omale Beverly Hillsi kergete vahenditega rajada. Tuleb vaid osta purk kollast värvi ja maja üle võõbata. See on mu vanavanaisa maja ja ma olen seal juba seitse aastat elanud. Sinna on kõik welcome, võin seda kõigile näidata. Kui ma sinna 1991. a kolisin, polnud seal ei elektrit ega vett.

Pangas pandi iga päev bilanss kokku ja teavitati sellest juhtkonda. Kui mõni nüüd väidab, et midagi ei teadnud, siis tuleks küll tervisekontrolli minna.

See oli erinevate gruppide võimuvõitluse tulemus. Nõukogus kulus palju aega, sest eri pooled kiskusid ise suunas. Klassikalisi omanikke pangal polnud. Juba algusest peale tootis pank kahjumit ja sisevõitlus ei lasknud panka reformida. Mõeldi, et milleks kokku hoida, kui aktsiaturult tulid suured tulud ja kõik paistis ilus.

Jah. Küsiti, kus ma olin, mida tegin.

Ei. Olen Saksamaal puhkusel ja naasen pühapäeval.