Läti-Leedu pangad kriisist kriisi

Riiklik sekkumine ja jätkuv seotus Venemaaga ei olnud lõunanaabritel pangandussektori arengule parim lahendus. Lisaks võib seos Venemaaga kirstunaelaks saada kohalikule valuutale.

Lätis ja Leedus ei suudetud pärast iseseisvumist kohe luua ei korralikku pangandussüsteemi ega valitsusest sõltumatut keskpanka. Lisades siia välis?okid Venemaalt, loob see pankade arengule ja konsolideerumistele ebastabiilse keskkonna, millega tõenäolisem tulevikustsenaarium on ülevõtmine välispankade poolt.

Konservatiivsel hinnangul on Lätis vaid üks tõsine pank Unibanka. Teised on maha jäänud juhtkonna kvaliteedis, riskide juhtimises, info- ja pangandustehnoloogias või tegevad kitsas ni?is.

Läti panku ohustavad tõsiselt mitte-residentide lühiajalised deposiidid. Ühelt poolt ei lase need anda laenu, mis tekitaks pikaajalist majanduskasvu, teisalt on deposiitide pidev väljaminekuoht tõsiseks likviidsusprobleemiks kogu pangandusele.

Pankade seos Vene kriisiga Venemaa riiklike võlakirjade kaudu iseloomustab probleemi olemust -- riskantsete projektide finantseerimise vajadust, säilitamaks lühiajalist deposiitide baasi.

Lätis on 8% pankade bilansimahust investeeritud Vene võlapaberitesse. Sellise summa mahakirjutamisest piisab, et paljudele pankadele kriips peale tõmmata.

Leedus on eristunud kaks panka, Bankas Hermis ja Vilniaus Bankas, mis edestavad teisi nii klienditeeninduse kui toodete uuenduslikkusega.

Ülejäänud pangandus on riigi mõjusfääris ja väiksem osa tegutseb tagasihoidliku perspektiiviga ni??ides. See on loonud olukorra, kus nn luukerede ja ebaefektiivsuse osa riiklikus sektoris on ettearvamatu, kõigutades kogu pangandussüsteemi stabiilsust.

Eelseisev erastamine on huvitav, kuna mitmed pangandusringkonnad on Leedu pangandusturust huvitatud. Välistegijatele on esmalt atraktiivsed juba hästi funktsioneerivad erapangad.

Pankadele ongi üks tõenäolisemaid arenguid strateegilise välispartneri otsing, kes aitaks müüa uut kvaliteeti ja usaldust.

Lisaks pangandusele ohustab tugev seos Venemaaga ka Läti ja Leedu valuutat. Erinevalt Eestist on liti ja lati devalveerimine seotud kitsa ringi inimestega. Leedus keskpanga nõukoguga, mis koosneb valdavalt tööstusringkondade esindajatest, kelle huvid säästjate kaitsel on ebaselged. Lätis seostatakse lati tugevust kohati vaid keskpanga juhi isikuga.

Ka on lätlastel ja leedulastel meeles 1995. a kriis ja pangad seega deposiitide väljavõtmisele tundlikumad. Kui lisada reaalmajanduse suurem sõltuvus Vene ekspordist ja transiidist, on karta, et devalveerimise küsimus lähitulevikus teravneb.