• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Järvelille hiline kriitika

    Ametist lahkuv maksuameti peadirektor Kalev Järvelill asub tööle Hansatee peadirektorina, kus teda ootavad endised kolleegid rahandusministeeriumist.
    Äripäeva arvates on Kalev Järvelille lahkumise peamine põhjus parem palgapakkumine erasektorist, aga mitte niivõrd mure praeguse maksupoliitika suuna pärast, nagu Järvelillega tehtud intervjuudest võib välja lugeda.
    Kuigi Järvelillel on maksupoliitika solkimise osas õigus, tundub maksuameti peadirektori kriitika tagantjärele rusikatega vehkimisena. Temal on täna hilja kurta selle üle, et regionaalse tulumaksusoodustuse tegemine ettevõtetele, raamatute käibemaksu alandamine ja põllumeestele metsalangetamisel tehtav maksusoodustus on olnud vale.
    Järvelill kaebab, et maksuamet on maksupoliitikas tehtavate oluliste muudatuste aruteludelt kõrvale jäetud. See on kivi viskamine maksuameti enda kapsaaeda.
    Positiivne on see, et vahetult enne ametist lahkumist on Järvelill loobunud kutsete ootamisest näiteks riigieelarve aruteludele ja maksuamet on hakanud ise avalikult eelarveprojekti kitsaskohti välja tooma.
    Kui Järvelille kolme aasta pikkusele ametisolekule tagasi vaadata, siis võib tema tööga rahule jääda. Maksuamet kui organisatsioon on tõhusalt tööle pandud, mida näitab maksutulude laekumine. Maksuametnike hea töö kõrval on tulude ülelaekumise põhjuseks kindlasti ka majanduse kiire kasv ja eelarvetulude ebaõnnestunud prognoosimine.
    Teisalt võib Järvelille lahkumise taga näha seda, et järgmisel aastal on eelarve tulude pool üle paisutatud ja tõenäoliselt mitme maksu osas ennustused ei täitu. Sellisel juhul on poliitikutel lihtne teha süüdlaseks maksuamet. Senine maksutulude kavandatust suurem laekumine võis aidata varjata maksuameti kitsaskohti ning oma lahkumisega üritab Järvelill võimalikke süüdistusi ennetada. Maksuameti töösse on kriitiliselt suhtunud ASi Pakterminal nõukogu esimees Aadu Luukas, kelle hinnangul oleks Eestis maksuameti ärkamise tagajärjed hullemad kui majanduskriisil. Tulumaksu ei maksa 60% Eestis registreeritud firmadest. Kui maksuamet muutuks üliaktiivseks, siis pankrotistuks Luukase hinnangul enamik nendest firmadest.
    Positiivne on see, et Järvelille ajal on maksuameti töös ära kadunud bravuurikus. Tema eelkäija Ardo Ojasalu korraldas kampaaniaid ja kohtuprotsesse, mis sugugi alati olulist tulemit ei andnud. Järvelille ebaõnnestumiseks võib pidada maksupolitsei käivitamist.
    Samas on Järvelill suutnud olla poliitiliselt sõltumatu. Seda näitab kasvõi maksuameti kohtuvaidlus Koonderakondlasest riigikogu väliskomisjoni esimehe Eino Tamme vastu. Loodetavasti ei ole ka järgmine maksuameti peadirektor seotud ühegi erakonnaga.
    Majanduslikult ei ole Järvelill suutnud sõltumatust üles näidata. Maksuamet on paistnud silma laevandusfirma Hansatee konkurentide elu kibetaks muutmisega. Järvelill on ise kuulunud Eesti Merelaevanduse ja Hansatee nõukogusse. Ajakirjanduses on Järvelille nimetatud Hansatee üheks aktsionäriks, kuid ta ise on seda eitanud.
    Järvelille uus töökoht Hansatee tundub olevat edukas firma. Hansatee praegune peadirektor Enn Pant tuli Hansateesse 1996. aastal, töötades enne seda rahandusministeeriumi kantslerina.
    Äripäeva poolt 1997. aasta tuludeklaratsioonide põhjal koostatud edetabelis oli Enn Pant üheksandal kohal, deklareerides 1,5 miljoni krooni suurust tulu. Arvestades riigiametnike väidetavalt tagasihoidlikku töötasu, suurendas Pant erasektorisse minnes oluliselt oma sissetulekut. Tõenäoliselt oli ka Järvelillel väga raske Hansateest tulnud tööpakkumisest ära öelda.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Vastukaja: rahandusminister viskab krüptobeebi koos vanniveega välja
Virtuaalvääringu teenuste valdkonda ei tuleks poliitilisel tasemel häbiplekistada ja hävitada, kirjutab advokaadibüroo LEXTAL partner Rauno Kinkar vastukajana rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse äsjasele väljaütlemisele.
Virtuaalvääringu teenuste valdkonda ei tuleks poliitilisel tasemel häbiplekistada ja hävitada, kirjutab advokaadibüroo LEXTAL partner Rauno Kinkar vastukajana rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse äsjasele väljaütlemisele.
Valge Maja hoiatab järgmise finantskriisi eest
Valge Maja hoiatas reedel, et Kongressi saamatus suurendada riigivõla piirmäära võib viia majanduse langusesse ja kriitiliste riigiteenuste kärpimiseni, vahendab Reuters.
Valge Maja hoiatas reedel, et Kongressi saamatus suurendada riigivõla piirmäära võib viia majanduse langusesse ja kriitiliste riigiteenuste kärpimiseni, vahendab Reuters.
Venemaal algas AstraZeneca vaktsiini tootmine
Venemaal Moskva oblastis Puštšinos algas AstraZeneca koroonavaktsiini tootmine ravimifirmas R-Farm, teatab TASS.
Venemaal Moskva oblastis Puštšinos algas AstraZeneca koroonavaktsiini tootmine ravimifirmas R-Farm, teatab TASS.
Rahandusministri arvates võiks rahapesu andmebüroo litsentside andmise peatada
Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse sõnul on virtuaalvääringu teenuste pakkujatega seotud rahapesu ja terrorismi rahastamise riskid Eestis kasvanud ja praegune olukord vajab riigi kiiret tegutsemist.
Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse sõnul on virtuaalvääringu teenuste pakkujatega seotud rahapesu ja terrorismi rahastamise riskid Eestis kasvanud ja praegune olukord vajab riigi kiiret tegutsemist.