Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Suurbritannia maksusüsteem
Ettevõte on maksustamise seisukohalt Suurbritannia resident juhul, kui see on registreeritud või tema keskne juhtimine ja kontroll asuvad Suurbritannias. Sellisel juhul tuleb tulumaksu Suurbritannias maksta oma ülemaailmselt tulult (investeeringutingimusi vt ka ÄP 05.10.1998)
Mitteresidendist ettevõttel tuleb tasuda tulumaks tulult, mis tekib tegevusest Suurbritannias filiaali või agendi kaudu, või kasumilt seal asuvate varade võõrandamisest.
Juhul, kui mitteresidendil puudub tegevus filiaali või agendi kaudu, kuulub Suurbritannias saadud tulu maksustamisele 23% tulumaksuga (sellisel juhul kehtivad ka topeltmaksustamise vältimise lepingu tingimused).
Ettevõtte tulumaksu määr on 31% (alates 1999. aasta aprillist 30%).
Väikeettevõtete tulumaksu määr on 21% (alates 1999. a aprillist 20%). See kehtib residendist ettevõttele, kelle maksustatav kasum ei ületa 300 000 naela.
Kasumi osa, mis ületab seda piiri kuni 1,5 mln naelani, maksustatakse 33,5protsendise määraga.
Alandatud määra rakendamisel arvestatakse kõigi ühise kontrolli all olevate ettevõtete (ehk kontserni) kasumiga ning piirmäärad jagatakse kontsernis olevate ettevõtete arvuga.
Näiteks, kümne ettevõttega gruppi kuuluv ettevõte tasuks 21% tulumaksu vaid juhul, kui tema kasum ei ületaks 30 000 naela.
Täismääraga tulumaksu (31%) tasutakse juhul, kui kasum ületab 150 000 naela. Maksustamisele kuuluv tulu koosneb:
- kogu tulu, v.a dividendid Suurbritannia ettevõtetelt;
- dividendid välisettevõtetelt;
- tulu välisfiliaalidelt.
Välismaal tasutud tulumaks seal saadud kasumilt või dividendidelt läheb arvesse tasutud tulumaksuna.
Maksustamisele kuuluva kasumi arvutamisel asendatakse raamatupidamises arvestatud kulum maksuamortisatsiooniga. Maksuamortisatsiooni hakatakse arvestama põhivara soetamise aastast järgmiste määrade järgi:
- tootmisvahendid, seadmed, mööbel, inventar ja mootorsõidukid: 25% jääkmaksumusest (kuni 1999. a 1. juulini on väikestel ja keskmistel ettevõtetel esimesel aastal lubatud maha arvata 40% põhivara soetusmaksumusest);
- põllumajanduslikud ja tööstuslikud ehitised ja osad hotellid: 4% soetusmaksumusest;
- tööstuslikud ehitised, hotellid ja ärihooned ettevõtlustsoonides: 100%.
Maksuamortisatsiooni ei ole lubatud arvestada maa ja goodwilli maksumuselt. Mootorsõidukitelt arvestatav maksuamortisatsioon on piiratud 3000 naelga aastas.
Kulud, mis on täielikult seotud ettevõtlusega, on lubatud maksustatavast tulust maha arvata, välja arvatud:
- kapitali iseloomuga kulud, sealhulgas juriidilised ja muud professionaalsed kulud, mis on seotud ettevõtte asutamisega või selle kapitali omandamisega, aktsiate emiteerimisega (kuid mitte võlakirjade emiteerimisega);
- kulum ja kahjum põhivara müügil (maksuamortisatsioon asendatakse raamatupidamise kulumiga);
- ebamäärase sisuga provisjonid (näiteks üldine provisjon ebatõenäoliselt laekuvate arvete katteks);
- esinduskulud ja kingitused.
Mitteresidendile väljamakstavatelt dividendidelt tulumaksu kinni ei peeta. Tulumaks 23% peetakse kinni makstavalt intressilt ja osadelt royalty'telt (v.a juhul, kui topeltmaksustamise leping näeb ette erinevat kinnipeetava tulumaksu määra). Tulumaksu ei peeta kinni panga poolt mitteresidendile makstavalt intressilt.
Rentnik, kes tasub renti mitteresidendist rendileandjale, peab kinni pidama tulumaksu. Juhul, kui netorenditulu ümberarvutusena on rendileandja tasunud tulumaksu liigselt, võib ta taotleda liigselt tasutud tulumaksu tagastamist. Kinnipidamist võib vältida, kui mitteresident ise lepib maksuametiga kokku tulu deklareerimise.
Kahjumit on lubatud tagasi kanda ning vähendada kuni kolme eelmise aasta kasumit. Juhul, kui on tegemist kontserniga, kus üle 75% aktsiatest on ühise kontrolli all, võib ühe ettevõtte kahjumi maha arvata teise ettevõtte kasumist.
Kahjumit võib edasi kanda tulevaste perioodide kasumi katteks piiramatu aja jooksul. Kahjumi mahaarvamine võib olla piiratud juhul, kui on toimunud omanike vahetus.
Suurbritannia on sõlminud topeltmaksustamise lepingud umbes 100 riigiga (sh Eesti Vabariigiga), see on rohkem kui ühelgi teisel riigil.
Tööandjad on kohustatud katma osa töötajate rahvuslikust kindlustusest (sotsiaalkindlustusest). Sotsiaalmaksu tuleb tasuda vähem, kui tööandja on sõlminud pensionikindlustuse ja loobunud riiklikust tulust sõltuvast pensioniskeemist.
Sotsiaalmaksu määr on progresseeruv, sõltuvalt nädalatöötasu suurusest 3--10%. Alates 1999./2000. aastast on pakutud ühtset sotsiaalmaksu määra 12,2% kõigilt tasudelt, mis ületavad 81 naela nädalas.
Käibemaksuga maksustatakse kaupade müük ja import. Käibemaksukohustuslaseks tuleb registreeruda, kui maksustatav käive ületab 50 000 naela aasta algusest. Käibedeklaratsioone esitatakse reeglina kord kvartalis, kuid väikesed ettevõtted (käive alla 300 000 naela) võivad neid esitada kord aastas.
Käibemaksu tavaline määr on 17,5%. Osade kaupade ja teenuste käive on 0% (st, et ostmisel tasutud käibemaksu saab tagasi): eksport, toiduained, raamatud ja ajakirjandusväljaanded, osad rahvusvahelised teenused, transport (v.a sõidukite rent ja taksod), ravimid ja laste rõivad. Käibemaksust on vabastatud maa, kindlustus, pangateenused, haridus ja tervishoiuteenused.
Aktsiisimaksud on kehtestatud kütusele, tubakatoodetele, alkoholile, hasartmängudele, reisijate lennuveole ja sõidukitele.