• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Lahkarvamused merekaabliga

    «IVO ei kavatse Eestist elektrit ostma hakata,» edastas BNS eile IVO asepresidendi Mikko Rennholmi sõnu. Rennholm märkis, et Eesti elektri hind on liiga kõrge.
    IVO väljaütlemised ei tohiks seada kahtluse alla Eesti ning Soome vahele rajatava merealuse elektrikaabi projekti õnnestumist, märkis Okk. Tema sõnul näitab projekti majanduslikku kasulikkust ainuüksi see fakt, et Soome tööstusettevõtetele kuuluv Pohjolan Voima, ABB, Helsingin Energia ja Rootsi viie juhtiva energeetikafirma hulka kuuluv Graningeverkens AB on huvitatud Eesti ja Soome vahelise elektrikaabli rajamisest.
    Ta rääkis, et Eesti Energia seisukohalt on merekaabli rajamise idee avardada siinse elektrienergia ekspordivõimalusi. «Ma olen veendunud, et otstarbeka tootmise puhul on põlevkivi baasil toodetud elektrienergial potentsiaali konkureerida Skandinaavia energeetikaturul,» lausus Okk.
    Oki sõnul käib praegu juba väga detailne tegevus merekaabli projekti ümber ja selles osalevad energeetikafirmad on alla kirjutanud ühiste kavatsuste lepingu, toetudes suvel läbiviidud eeluuringu tulemustele. Millises hinnavahemikus ja milliste mahtudega elektrit eksportima hakatakse, selgub tema sõnul lõpliku tasuvusuuringu valmimisel tuleva aasta jaanuaris.
    Üks projektis osaleja Pohjolan Voima (PVO) president Timo Rajala on kinnitanud, et PVO kavatseb kindlasti Eesti elektrit osta. «PVO pole oma toodetud elektri ekspordist Eestisse huvitatud. PVO praegu liigseid võimsusi ei tooda, samuti on Soome elekter Eesti omast kallim,» kinnitas ta.
    Ligi 100 miljonit dollarit maksvat Eesti--Soome kaabli projekti finantseeritakse partnerite ja kommertspankade abiga. Ehituse algus on planeeritud järgmise aasta suve peale ning lõpp hiljemalt aastaks 2001.
    Kaabli valmimise järel suureneb Eesti elektri eksport, mis on praegu 1,2 teravatt-tundi aastas, umbes sama koguse ehk 1,1 teravatt-tunni võrra.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Andrus Tamm: Narvas aitaksid luua töökohti ainult heanaaberlikud suhted
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ainult Dow Jones suutis nädalat alustada tõusuga
USA peamistest indeksitest vedas end üles poole ainult Dow, samas kui tehnoloogiasektor tiris allapoole nii Nasdaqi kui ka S&P 500 indeksit, vahendab Reuters.
USA peamistest indeksitest vedas end üles poole ainult Dow, samas kui tehnoloogiasektor tiris allapoole nii Nasdaqi kui ka S&P 500 indeksit, vahendab Reuters.
Euroopa andis Tallinna Haigla ehitamisele rohelise tule Puudu on 240 miljonit
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Suure plaaniga VKG juht ei näe miljarditehases riiklikku tähtsust
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.