Lahkarvamused merekaabliga

«IVO ei kavatse Eestist elektrit ostma hakata,» edastas BNS eile IVO asepresidendi Mikko Rennholmi sõnu. Rennholm märkis, et Eesti elektri hind on liiga kõrge.

IVO väljaütlemised ei tohiks seada kahtluse alla Eesti ning Soome vahele rajatava merealuse elektrikaabi projekti õnnestumist, märkis Okk. Tema sõnul näitab projekti majanduslikku kasulikkust ainuüksi see fakt, et Soome tööstusettevõtetele kuuluv Pohjolan Voima, ABB, Helsingin Energia ja Rootsi viie juhtiva energeetikafirma hulka kuuluv Graningeverkens AB on huvitatud Eesti ja Soome vahelise elektrikaabli rajamisest.

Ta rääkis, et Eesti Energia seisukohalt on merekaabli rajamise idee avardada siinse elektrienergia ekspordivõimalusi. «Ma olen veendunud, et otstarbeka tootmise puhul on põlevkivi baasil toodetud elektrienergial potentsiaali konkureerida Skandinaavia energeetikaturul,» lausus Okk.

Oki sõnul käib praegu juba väga detailne tegevus merekaabli projekti ümber ja selles osalevad energeetikafirmad on alla kirjutanud ühiste kavatsuste lepingu, toetudes suvel läbiviidud eeluuringu tulemustele. Millises hinnavahemikus ja milliste mahtudega elektrit eksportima hakatakse, selgub tema sõnul lõpliku tasuvusuuringu valmimisel tuleva aasta jaanuaris.

Üks projektis osaleja Pohjolan Voima (PVO) president Timo Rajala on kinnitanud, et PVO kavatseb kindlasti Eesti elektrit osta. «PVO pole oma toodetud elektri ekspordist Eestisse huvitatud. PVO praegu liigseid võimsusi ei tooda, samuti on Soome elekter Eesti omast kallim,» kinnitas ta.

Ligi 100 miljonit dollarit maksvat Eesti--Soome kaabli projekti finantseeritakse partnerite ja kommertspankade abiga. Ehituse algus on planeeritud järgmise aasta suve peale ning lõpp hiljemalt aastaks 2001.

Kaabli valmimise järel suureneb Eesti elektri eksport, mis on praegu 1,2 teravatt-tundi aastas, umbes sama koguse ehk 1,1 teravatt-tunni võrra.