Venemaa võitleb

Jaak Leimann kohtus eile Ida-Viru maavalitsuses Leningradi oblasti kuberneri Valeri Serdjukovi ning kuberneri saatnud ettevõtjate ja omavalitsusjuhtide esindusliku delegatsiooniga. Serdjukov avaldas soovi kiirendada Eesti ja Venemaa vaheliste majandus-

lepingute sõlmimist, elavdamaks piiriäärsete alade majandussuhteid.

Topelttollide kaotamisest võidavad esmajärjekorras Eesti põllumehed ja toiduainetootjad, kes toodavad praegu kaks korda rohkem piima kui müüa suudavad.

Venemaa Kingissepa rajooni juht Aleksandr Drozdenko ütles, et sealne piimakombinaat töötab praegu tooraine puudusel 70 protsendi suuruse tootmisvõimsusega ja piimakombinaat on valmis Eestis kehtivate kokkuostuhindadega piima sisse vedama.

Valeri Serdjukov ütles, et rubla kursi langemise tõttu oleks Eesti ettevõtjatel praegu kasulik Leningradi oblastisse investeerida ja vedada sinna ümbertöötle-

miseks põllumajandustoodangu ülejääke.

Lentransgazi peadirektor Sergei Serdjukov leidis, et Eesti--Vene suhteid tuleb kiiresti ja kardinaalselt muuta, sest ainult riikidevaheliste majanduslepingute sõlmimine aitab Leningradi oblasti ettevõtluse taas jalule.

Eesti--Vene riikidevahelised läbirääkimised jätkuvad 2. detsembril, kui peaminister Mart Siimann võtab Tallinnas vastu Venemaa peaministri esimese asetäitja Valentina Matvijenko.

Valeri Serdjukov soovis saada kinnitust, kas eestlased jätkavad põlevkivitarneid piiriäärsest Slantsõst.

Jaak Leimann kinnitas, et ta ei kavatse revideerida aasta eest Vene kütuse- ja energeetikaministriga sõlmitud lepingut, mille kohaselt kohustub AS Eesti Energia tarnima kuni kaks miljonit tonni Leningrad-

slanetsi põlevkivi aastas. Leimann teatas, et Eesti pole samas valmis suurendama põlevkivi sissevedu Venemaalt, vastasel korral satuksid ohtu ASi Eesti Põlevkivi huvid.

Eesti Energia tootmisdirektori asetäitja Rudolf Puks ütles, et ta leppis eile Lenslantsõ peadirektori Grigori Fraimaniga kokku bartertehingute jätkamises järgmise aasta esimese kvartali jooksul. «Venelased peavad edaspidi leidma võimaluse tasuda kas valuutas või nafta ja gaasiga, sest põlevkivi jätkub Eestiski,» sõnas Puks.

Eesti ei soovi Venemaaga sõlmida pikaajalisi põlevkivi- ja energeetikaalaseid leppeid. Vene elektri kvaliteet ei vasta Euroopa standardile.

Leningradi oblasti kuberner Valeri Serdjukov ütles, et ta ei soovi Ivangorodi veevõla politiseerimist. «Ivangorodi võlg ASi Narva Vesi ees on majanduslik küsimus, mis tuleb majanduslike vahenditega lahendada,» selgitas Serdjukov.

Ivangorodi linnapea Tamara Djat?kova teatas, et soovib võla kustutamiseks raha teenida Eesti ettevõtjatele Ivangorodis kinnisvara müües või rentides. Linnapea avaldas ka lootust, et Narva ehitajad hakkavad Ivangorodi karjäärist ehitusliiva ostma.

Djat?kova väljendas soovi müüa Eesti kaluritele Venemaa kalapüügikvooti Soome lahes.

Ivangorod võlgneb ASile Narva Vesi 18 miljonit krooni.

Narva linnavolikogu esimees Anatoli Paal ütles, et tema eilselt kohtumiselt positiivset sõnumit ei saanud. «Kuigi venelased koostasid maksegraafiku ja esimesed laekumised jõudsid pärale, anti meile selgelt mõista, et raha kogu võla tasumiseks pole,» ütles Paal.

«Narvalased pole nõus ivangorodlaste vee eest omast taskust maksma ja ASi Narva Vesi pankrotti laskma,» teatas Paal.

Kui Mart Siimanni ja Valentina Matvijenko kohtumine järgmisel nädalal ei anna veevõla tasumise osas selgeid lahendusi, võib Narva linn Ivangorodi veekraani lõplikult kinni keerata, ähvardas linnavolikogu esimees.

Leningradi oblasti kuberner Valeri Serdjukov ütles, et Ivangorodi linn kulutab ühe elaniku kohta ligi kaks korda rohkem vett kui ülejäänud Leningradi oblasti piirkonnad.

Leningradi oblasti arengut on seni pidurdanud Eestile kehtestatud topelttollid.

- kalapüügikvooti Soome lahel

- kinnisvara Ivangorodis ja Kingissepa rajoonis

- ettevõtteid Ivangorodis ja Kingissepa rajoonis

- Ivangorodi karjääri liiva

- Slantsõ põlevkivi

- suureneb Eesti põllusaaduste eksport Venemaale

- suurenevad Eesti ettevõtjate investeeringud Venemaale

- väheneb tööpuudus nii Eestis kui Venemaal

- vähenevad maksupettused ja varimajandus