Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Soomlased ei toeta ELi laienemist
Sellega läheb Soome arvamus teravalt lahku Taani ja Rootsi seisukohast, kus uute liikmete vastuvõtmist peetakse ELi üheks olulisemaks eesmärgiks.
Soome peaminister Paavo Lipponen seevastu toonitab, et laienemine on Soome valitsuse jaoks oluline küsimus, millest peab saama üks prioriteete ka ajal, mil Soome on tuleval aastal ELi eesistujariik.
Vaatlejad usuvad, et vastumeelsus Balti riikide ja muude Kesk- ja Ida-Euroopa riikide vastuvõtmisele Euroopa Liitu taandub hirmule odava tööjõu sissevoolu ees.
Rahaliidu kohta koostatud arvamusuuringute järgi toetab ühisrahaga liitumist 43 protsenti soomlastest, 30 protsenti on neutraalsed ning 25 protsenti vastu.
Mida lähemale rahaliidu käivitumisele, seda positiivsemaks on suhtumine muutunud.
«See, et Soome mark on aasta valuutatormides stabiilsena püsinud võrreldes näiteks Rootsi krooniga, on EMU pooldajate hulka suurendanud,» ütles Kjell Peter Söderlund Soome keskpangast.
Talunikest toetab ühisrahale üleminekut vaid 15 protsenti.
Teine aspekt, mis kõneleb Euroopa Liitu kuulumise kasuks, on julgeolekuaspekt Venemaal toimuva valguses. 57 protsenti usub, et lähiaastatel saab Soomest nii Lääne-Euroopa liidu (WEU) kui NATO liige.
Järgmise aasta 1. juulil saab Soomest Euroopa Liidu eesistujamaa. Soomlaste arvates peaksid valitsuse prioriteedid olema võitlus organiseeritud kuritegevusega, Soome kohta käivate teadmiste tõstmine, Euroopa Liidu otsustusprotsessi parem jälgitavus ning Soome põllumajanduse tuleviku kindlustamine.
Valitsuse prioriteedid on rahva arvamusest väga erinevad. Esikohal on Euroopa Liidu koostöö Põhjala dimensioon, mille peamine eesmärk on Venemaa lähendamine Euroopa Liidule.
Autor: DI