Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Baltimaade ühine elektribörs
Kahe aasta pärast saavad börsil vabalt valitud tootjalt elektrienergiat osta ettevõtted, mille aastatarbimine ületab 40 GWh, ütles majandusministeeriumi asekantsler Arvi Hamburg.
Eesti suurima elektrienergia tarbija aktsiaseltsi Nitrofert juhatsue esimehe asetäitja Sergei Zagrebailov ütles, et tema ettevõte tahab osta Lätist odavamat elektrit, kuid Eesti Energia saab oma monopoolse seisundiga tarneid takistada. «Elektribörs paneb piiri suundumusele, et kui kogu maailmas elektrienergia üha odavneb, siis Eestis monopoolsete ettevõtete ebaefektiivsuse tõttu pidevalt kallineb,» ütles Zagrebailov.
Eesti Energia finantsdirektor Sandor Liive kinnitas, et Balti elektribörsi tekkega võib elektrienergia hind langeda. «Praegusel ebaefektiivsel Eesti põlevkivienergeetikal pole võimalik konkureerida Leedu Ignalina tuumaelektrijaama odava toodanguga,» ütles Liive. «Lõpptulemus sõltub sellest, millal Ignalina suletakse.»
Euroopa Liit avaldab kehvale ohutusele viidates Leedule survet Ignalina tuumajaama kiireks sulgemiseks.
Arvi Hamburgi sõnul pole seni veel otsustatud, kas börs hakkab tegutsema eraõigusliku või avalik-õigusliku institutsioonina.
Sergei Zagrebailov ütles, et tema pooldab börsile loomise etapil riiklikku staatust.
Kolm aastat tagasi võttis Euroopa Liidu ministrite nõukogu vastu otsuse, et alates tänavu veebruarist peab vähemalt 23 protsenti Euroopa elektrienergia turust olema avatud vabale konkurentsile. Nelja aasta pärast peab olema vaba ligipääs elektrienergiale 33 protsendil turust tarbijatel, kelle aastatarbimine on vähemalt 9GWh.