Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Dollar kardab interventsiooni
Euro tugevnemine tänu kõrgete rahandus- ja pangandustegelaste toetusavaldustele sai otsa kolmapäeva hilisõhtul. Kui kauplemine käis veel Ameerikas, pöördusid valuutaturgude pilgud taas Kosovo kriisi poole. Esialgne optimism rahu peatse saabumise suhtes pöördus taas pessimismiks pärast seda, kui tuli teade Jugoslaavia asepeaministri Vuk Draskovici tagandamisest. Draskovic oli viimasel ajal tuntud kui president Milosevici järeleandmatu poliitika kritiseerija.
Sellest ajast, kui NATO alustas Jugoslaavia pommitamist, on euro kaotanud umbes 2 senti oma väärtusest. Lihtne aritmeetika näitab, et rahu taastamisega peaks ühisraha kurss tõusma taas 1,0850 dollarini. Sõja jätkudes euro väga palju alla 1,060 dollari ei lange, sest siis on tekkimas Euroopa pangandus- ja rahandustegelaste suulise toetuse või isegi Euroopa keskpanga interventsiooni oht. Seda näitas selgelt ka eilne päev. Pärast USA tööjõuhinnaindeksi avaldamist hakkas euro kurss kiiresti langema -- tunni jooksul 1,0615 dollarilt 1,0585ni, kuid see oli ka kõik. Maaklerite sõnul oli languse peatumine seletatav just interventsiooniohuga. USA tööjõud kallines aga esimeses kvartalis vaid 0,4%, mis on madalaim arvutamise algusest saadik (1982).