Uuendamata antiviirus rikneb ruttu

Arvutifirma HNS kliendil oli korralik arvuti ja korralik viiruseotsija.Ta kontrollis hommikul arvuti ja käivitas Windowsi. Paraku oli viirusetõrjuja andmebaas vananenud ja viirus tegi oma hävitustöö.

Kuigi arvutifirma taastas kõvakettal olnud info, on tulevikus kasulikum siiski sekelduste vältimiseks viiruseotsijat kasvõi suuremate «epideemiate» puhkemisel kiiresti uuendada. Enamik viirusi pole nii pahatahtlikud kui eelmisel nädalal levinud CIH, kuid tundmatute isikute soovile alluvad programmijupid arvutis võivad alati mingit kahju tekitada.

Äripäev pani kõrvuti kolm enamlevinud viirusetõrjujat, mis võivad küll hästi viirusi otsida, kuid vajavad paratamatult tihti uuendust, sest iga päev võib arvutivõrkude kaudu pääseda levima mõni senitundmatu viirus. Kuigi viiruseotsijatel on ka intelligentne senitundmatute viiruste aimaja, ei suuda nad välja ilmuvat kuritahtlikku arvutiprogrammi alati avastada.

Ükski kolmest viirusetõrjeprogrammist ei jäta pärast ostmist klienti uute, esialgses andmebaasis kirjeldamata viiruste meelevalda. F-Secure ja Norton Antivirus jagavad uuendusi tasuta aasta, VirusScan poole kauem. Uuendusi pakub makroviiruste osas tihti F-Secure, neid võib laadida Internetist peaaegu iga päev. Norton Antivirus uuendab automaatselt end kord nädalas, VirusScan uurib ise iga internetiseansi ajal järele, kas tootjal on valminud mõne uue viiruse vastane «vaktsiin».

Üksikarvutile on kõige kallim F-Secure, kuid see mitme otsimootoriga viiruseotsija polegi mõeldud niivõrd ühte koduarvutisse, vaid rohkem süsteemseks firma infosüsteemi kaitsmiseks mitmesuguste rünnakute vastu. Mida rohkem arvuteid vajab kaitsmist, seda madalam on ühe kasutaja hind.

Lisaks neile kolmele, mis leiduvad tabelis, on Eestis saada ka muid tasuta proovi- või pärisversioone. Tavaliselt on need pisemad programmijupid konkreetse paljuleviva isendi kahjutukstegemiseks, nagu näiteks BODetect nn «trooja hobuse» Back Orifice'i kõrvaldamiseks või CIHclean kuulsaks saanud CIH-viiruse hävitamiseks. Kuid kõik need vananevad ruttu, kui pole ostetud end ise uuendavat versiooni.

Kui palju viirusi üldse arvutites ringleb, hindavad tootjad erinevalt. «Ühe tootja sada erinevat viirust võib teise jaoks olla ainult üks,» selgitab Baltic Computer Systemsi viirusetõrjespetsialist Risto Agu. «Ühel päeval genereeris näiteks üks tüüp lihtsalt 20 000 viirust juurde ja saatis tootjatele.» Seniavastamata viiruste vastu kaitseb kolmest kõige paremini Norton Antivirus. Selle tootjad on kindlad, et uutest viirustest avastab intelligentne otsija 80--90%.